Argentiina

Suurem osa Argentiina veinidest valmib riigi lääneosas kõrguva Andide mäeaheliku ümbruses. Veinipiirkodadest on tuntuim ja ka suurim Mendoza. Andide idaküljel valitseb kontinentaalne kliima, mis tähendab kuivi ja kuumi kasvutingimusi. Ilma kunstliku kastmiseta oleks viinamarjade kasvatamine võimatu, kuid tänu inkade ehitatud ning Euroopast saabunud ümberasujate loodud niisutussüsteemidele saavad viinamarjad vajaliku vee Andidest sulavast lumest.

Argentiina veinitootmise ajalugu

Nagu ka teistes Lõuna-Ameerika riikides on ka Argentiina viinamarjakasvatuse algus seotud eurooplaste avastusretkedega 16. sajandil. Säilinud kirikuraamatutest selgub, et Argentiina esimene viinamarjakasvataja oli vaimulik Juan Cedrón, kes tegi viinamarjade kasvatamisega algust Santiago del Estero maakonnas aastal 1557. Üsna tõenäoliselt tõi Cedrón oma viinamarjaaia istikud Andide tagant Tšiilist.

Argentiina viinamarjaistanduste esimene sort oli Mission, mida Tšiilis kutsuti nimega Pais. Kui sorti Argentiinas kasvatama hakati, anti sellele nimeks Criolla Chica ja sellest sai mitmeks aastasajaks riigi tähtsaim viinamarjasort. Criolla Chica populaarsuse põhjusi on mitmeid. Punane sort kasvab hästi paljudes erinevates kliimaoludes ja annab ka suure saagi. Maadeuurijate poolt Lõuna-Ameerikasse toodud sorti kasvatatakse tänapäeval siiski üsna vähe. Rahvusvaheliselt tuntud viinamarjasordid on Criolla Chica Argentiina istandustes peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud.

Veinikultuuri levimisel Lõuna-Ameerikas oli tähtis roll kirikul. Euroopast saabunud vallutajad rajasid uuele mandrile kirikuid ja kloostreid. Kuna õhtusöögil tarvitati veini, tuli ka viinamarjaväätidele sobivad kasvukohad leida. Argentiinasse saabunud mungad levitasid veinikultuuri põhjast lõunasse ning alustasid juba 1560. aastate alguses viinamarjakasvatust ka riigi suurimaks veinitootmispiirkonnaks kasvanud Mendozas. Viinamarju ei oleks kuumas ja kuivas Mendozas saanud kasvatada ilma kastmissüsteemideta. Siin õnnestus istandusi hooldavatel munkadel kasutada inkade rajatud süsteeme. Tänu inkade kaevatud kanalitele suudeti kevadeti Andidest alla orgudesse valguv vesi viinamarjaaedadesse juhtida. Iidse kastmissüsteemi edasiarendamine võimaldas rajada Mendozas aedasid ja parke ning tegeleda linna ümbruses viinamarjakasvatusega.

Viinamarjakasvatus tõi Mendozasse jõukust ning meelitas sinna Euroopast Argentiinasse tulevaid ümberasujaid. Paljud uutest asukatest olid pärit traditsioonilistest veinipiirkondadest ja nad olid harjunud veini jooma. Criolla Chica sai endale lisaks ka muid sorte, kui Mendoza provintsi kuberner Domingo Faustino Sarmiento saatis Prantsusmaalt Argentiinasse saabunud agronoomi Miguel Aimé Pougeti reisile Euroopasse. Sel mehel õnnestus 1868. aastal tuua Argentiinasse arvukalt uusi Euroopa sorte, mille hulgas oli näiteks ka hiljem populaarseks saanud Malbec.

Argentiinast sai üks maailma jõukamaid riike ja varakus peegeldus otseselt suuremas nõudluses veini järele. 1885. aastal ehitati Mendozast raudteeühendus otse riigi pealinna Buenos Airesesse, mis võimaldas veine ka kiiresti areneva suurlinna elanikele transportida. Majanduslik heaolu muutis Argentiina üheks suurema veinitarbimisega riigiks. Pärast Teist maailmasõda tarbiti veini koguni 90 liitrit inimese kohta aastas. Liitrites arvestatuna ületas Argentiina veinitarbimine isegi paljud Euroopa traditsioonilised veiniriigid. Tegemist ei olnud siiski kvaliteetveinidega, vaid suurte veinitootjate massitarbeveinidega, mis suurtes vaatides Buenos Airesesse villimisele viidi.

1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses toimus veinitarbimises järsku drastiline muutus. Veinitarbimine langes juba nimetatud 90 liitrilt vähem kui kolmele liitrile inimese kohta, mistõttu paljud Argentiina veinitootjad seisid silmitsi probleemiga, mida edasi teha. Halvema kvaliteediga massitarbeveinide järele ei olnud koduturul enam piisavalt nõudlust, mis sundis tootjaid minema konkureerima rahvusvahelisele turule, kus aga kvaliteedinõuded olid oluliselt kõrgemad. Paljud veinitootjad investeerisid uude tehnoloogiasse ning palkasid rahvusvahelisi konsultante. Kvaliteedile rõhumine kandis vilja, sest veinid leidsid endale jälle turgu. Tänapäeval on Argentiina tuntud lopsakalt puuviljaste ja hinnalt konkurentsivõimeliste veinide poolest.

Argentiina veinitootmise verstapostid

• 1516 Hispaaniast üle ookeani seilanud konkistadoor Juan Díaz de Solís randub hõbedase jõe ehk Rio de la Plata rannal praeguse Buenos Airese linna läheduses.

• 1557 Vaimulik Juan Cedrón alustab viinamarjakasvatust Santiago del Estero maakonnas Põhja-Argentiinas.

• 1560. aastad, Mendozas alustatakse viinamarjade kasvatamist.

• 1868 Agronoom Miguel Aimé Pouget toob Euroopast Argentiinasse uusi sorte, nende hulgas ka riigis enim kasvatatavaks sordiks saava Malbeci.

• 1885 Mendoza ja Buenos Airese vahel avatakse raudteeliiklus.

• 1970. aastad, Argentiina on veel aastakümne alguses üks maailma suurima veinitarbimisega riike, kuid aastakümne lõpus veini populaarsus järsult langeb.

• 1980. aastad, Argentiina veinitootjad keskenduvad veinide kvaliteedi parandamisele ja äratavad taas rahvusvahelist huvi. Argentiinast saab maailma suuruselt viies veinitootja.

• 2011 augustis korraldatakse esimene rahvusvaheline Malbeci päev, mille eesmärk on suurendada Argentiinas enim kasvatatava sordi tuntust.

Argentiina kliima ja pinnas

Suurem osa Argentiina veinidest valmib riigi lääneosas kõrguva Andide mäeaheliku ümbruses. Andide idaküljel valitseb kontinentaalne kliima, mis tähendab kuivi ja kuumi kasvutingimusi. Kõige kuivemates piirkondades on sademeid vaid 150 millimeetrit aastas. Ilma kunstliku kastmiseta oleks viinamarjade kasvatamine võimatu, kuid tänu inkade ehitatud ning Euroopast saabunud ümberasujate loodud niisutussüsteemidele saavad viinamarjad vajaliku vee Andidest sulavast lumest. Tänapäeval on paljudes istandustes kasutusel niinimetatud tilkkastmissüsteem, mille abil on viinamarjataimedele antavat veekogust võimalik veelgi paremini optimeerida. Pinnasesse juurte lähedusse paigutatud peenikeste torude abil saab taimedele just sobivas koguses vett juhtida.

Kuival ja kuumal kontinentaalsel kliimal on oma plussid ja miinused. Plussid seonduvad pilvitust taevast kiirgava päikesega, mis tagab, et viinamarjad kasvavad maitsvaks ja mahlaseks. Tänu kuivusele on küpsevaid viinamarjakobaraid kiusavad hallitus- ja seenhaigused Argentiina läänepoolsetes veinipiirkondades vägagi haruldased. Kontinentaalse kliima pahupooleks on rahehood, mis viinamarjakasvatajaid paljudes piirkondades nörritavad. Kui tugev rahesadu viinamarjaistandust tabab, võivad jäised terad hävitada kogu aasta saagi ja ka taime püsivalt kahjustada. Viinamarjakasvatajad kaitsevad istikuid rahehoogude vastu taimedele seatud võrkude abil, mis leevendavad suurte jääkristallide purustavat toimet.

Massiivsete mägede lähedus põhjustab ka teist erilist ilmastikunähtust. Eriti kevadel viinamarjade õitsemise ajal puhub Andidest orgudesse kuum tuul, mida argentiinlased kutsuvad nimega Zonda. Teatud aastatel võib kuum ja ajuti vägagi tugev tuul kasvule ärkavaid taimi häirida. Zonda ei kahjusta otseselt taime, ent kui tuul on tugev, siis on häiritud viinamarjade tolmeldamine ja viinamarjasaak võib sel põhjusel sügisel väikeseks jääda.

Argentiina viinamarjakasvatajad räägivad tänapäeval palju kõrguserinevuste mõjust veini iseloomule. Madalamal paiknevates istandikes on päevased temperatuuri kõikumised mõõdukad ja sellistes oludes kasvanud viinamarjad sobivad eriti hästi pehmelt puuviljaste veinide valmistamiseks. Kui soovitakse tummisemat veini, tuleb viinamarjadele selline kasvukoht leida, kus päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on selgelt märgatav. Tänapäeval paiknevad maailma kõrgeimad viinamarjaistandused Argentiinas rohkem kui 3000 meetri kõrgusel, kus suured öiste ja päevaste temperatuuride kõikumises tugevdavad veinide hapukust ja struktuuri.

Patagoonia madalamad temperatuurid võimaldavad kasvatada jahedamat kliimat eelistavaid sorte. Näiteks võib tuua Patagoonis asuva pidevalt areneva Río Negro veinipiirkonna. Río Negro istandikes kasvavad muuhulgas ka jahedamat kliimat eelistavad sordid nagu Sauvignon Blanc ja Pinot Noir.

Trapiche peaveinimeister Daniel Pi alustas mõned aastad tagasi viinamarjade kasvatamise katseid Argentiina idarannikul Mar del Platas, kus Atlandi ookeanilt puhuvad tuuled piirkonna samuti jahedama hoiavad. Idaranniku kasvutingimused on Mendozale täiesti vastupidised. Tänu niiskele ja jahedale kliimale pole lisakastmist vaja ja viinamarjad küpsevad aeglasemalt kui sisemaal. Trapiche idaranniku istandikesse on istutatud sorte Pinot Noir, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Gewürztraminer ja Albariño. Idaranniku pikk kasvuperiood ja jahe kliima võimaldavad kasvatada viinamarju ka värskendavate vahuveinide tootmiseks.

ARGENTIINA TUNTUIMAD VEINITOOTMISPIIRKONNAD

Mendoza

Mendoza on Argentiina tuntuim ja suurim veinitootmispiirkond. Mendozas alustati viinamarjakasvatust juba 1560. aastatel ning aja jooksul on sellest rohelisest linnast saanud riigi veinide ja veiniturismi keskus. Veel 1980. aastatel laiusid Mendoza viinamarjaistandused 225 000 hektari suurusel alal, kuid tol ajal veini kvaliteedile erilist rõhku ei pandud. Tänapäeval hõlmavad Mendoza viinamarjaistandused 146 000 hektarit ning piirkond ise jaguneb neljaks: Põhja-Medoza, Río Mendoza kõrgustik, Ida-Mendoza, Valle de Uco ja Lõuna-Mendoza.

Mendoza on heaks näiteks erinevale kõrgusele rajatud viinamarjaistandustest. Kõige madalamad istandused paiknevad merepinnast 600 meetri kõrgusel. Sellistes kohtades on temperatuur ühtlaselt kuum kogu kasvuperioodi vältel ning seepärast saadakse sealt mahlaselt puuviljaseid punaseid veine. Lújan de Cuyo on Mendozas paiknev veinitootmispiirkond, kus on istandusi rajatud kuni 1500 meetri kõrguseni. Kõrgemal on päevaste ja öiste temperatuuride erinevused suuremad ning see annab viinamarjadele rohkem happelisust ja parandab struktuuri. Paljud veinitootjad segavad omavahel madalamatel tasandikel ja kõrgemal asuvates istandikes valminud viinamarjadest valmivaid veine, et saada harmooniliselt puuviljaseid tooteid.

Euroopast pärinevate vallutajate poolt Lõuna-Ameerikasse toodud Criolla Chica oli pikka aega Mendozas enim kasvatatud sort, kuni rahvusvaheliselt tuntud sordid Cabernet Sauvignon ja Malbec selle suurte saakide poolest tuntud sordi kõrvale tõrjusid. Tänapäeva Mendoza tuntuimad veinid valmistatakse punastest viinamarjasortidest Malbec ja Cabernet Sauvignon. Populaarsed on ka nende kahe sordi segaveinid. Itaaliast ja Hispaaniast saabunud ümberasujad tõid kaasa traditsioonilisi lõuna-euroopa viinamarjasorte, mida endiselt Mendozas kasvatatakse. Sellised sordid on muuhulgas Tempranillo ja Sangiovese. Valge viinamarja sortidest kasvatatakse Mendozas kõige rohkem Chardonnayd.

Mendoza linn on suurepärane alguspunkt piirkonnaga tutvumisel. Väikeses rohelises linnas valitseb endiselt asumaa ajastu vaim. Veiniturismi hoogustumise tiivul on Mendozas avatud väikesi veinikauplusi ja restorane, kus turistidel on mõnus kohalike veinidega tutvust teha.

San Juan

San Juan on Argentiina suuruselt teine veinitootmispiirkond, kus viinamarjaistandused hõlmavad 47 000 hektari suuruse ala. Kuna San Juan asub ekvaatorile lähemal kui Mendoza, on piirkonna kliima Mendozast veelgi kuumem. Kuivamates piirkondades sajab vihma vaid 150 millimeetrit aastas, mis teeb viinamarjade kasvatamise ilma lisakastmiseta täiesti võimatuks. Suvisel ajal võib päevane temperatuur San Juanis tõusta üle 40 kraadi, seepärast kasvatatakse piirkonnas kuuma kliimasse sobivaid sorte nagu Syrah ja Bonarda. Tänu kuumale kliimale on San Juanis traditsiooniliselt valmistatud ka kangestatud veine, mis tuletavad meelde Euroopa portveine või šerrisid. Viimastel aastatel on kangestatud veinide osatähtsus piirkonna kogutoodangus siiski vähenenud. San Juani istandustes kasvanud viinamarju kuivatatakse ka rosinateks või kasutatakse kohalike brändide toorainena.

Sarnaselt Mendozale on ka San Juan jagatud piirkondadeks, nt Calingasta, Ulum, Zonda ja Tulum Valley.

La Rioja

Liikudes San Juanist edasi põhjapoole jõuame La Rioja veinipiirkonda, mida peetakse Argentiina vanimaks veini tootvaks maakonnaks. Tänu kuumale ja kuivale kliimale on La Rioja tuntud aromaatsete heledate viinamarjasortide kasvukohana. Maakonna enim viljeldud sordid on Mosactel ja Argentiina heledaks kuningannaks tõusnud Torrontés.

Patagoonia

Ka jahedamas Patagoonias on veini populaarsuse tuultes ärgatud ja sellest on viimastel aastakümnetel saanud kiirelt arenev veinipiirkond. Tänasel päeval hõlmavad Patagoonia viinamarjaistandused juba 4000 hektari suuruse ala.

Esimesed viinamarjad istutati Patagooniasse juba 20. sajandi alguses, kuid maakonnas valmistatud veine tarbiti peamiselt kodumaal. Alles viimastel aastatel on Patagoonia veinid leidnud tee ka rahvusvahelistele turgudele. Suurem osa Patagoonia viinamarjaistandustest asub Río Negro ehk musta jõe orus, mille kliima on Argentiina teistest viinamarjapiirkondadest jahedam. Ka Mendozast umbes 650 kilomeetri kaugusel asuvast Neuquénist on saamas Patagoonia oluline veinipiirkond.

Enim viljeldud viinamarjasordid on jahedasse kliimasse sobivad Chardonnay ja Pinot Noir, kuid lisaks neile Prantsusmaalt Burgundiast pärinevatele sortidele kasvatatakse Patagoonias ka sorte Malbec, Sémillon ja Torrontes. Paljud Argentiina veinitootjad kasvatavad Patagoonias viinamarju, mida kasutatakse vahuveinide valmistamiseks.

Reisil Argentiinas

Peaaegu kuus miljonit igal aastal Argentiinasse reisivat turisti ei saa eksida. Tango, jalgpalli ja tumedate punaste veinide poolest tuntud riik on Lõuna-Ameerika atraktiivseim turismiobjekt. Brasiilia järel selle maailmajao teine suurem riik pakub turistile rohkesti elamusi. Argentiinas saab sukelduda dünaamilise Buenos Airese rütmidesse, käia kuulamas Iguazú koskede kohinat, tutvuda gauchode eluga või lõõgastuda arvukates loodusparkides.

Parim aeg Argentiina külastamiseks on kevad või sügis. Suvel veedavad argentiinlased oma puhkust, seepärast on paljud populaarsed kohad kohalikest turistidest pungil. Kuum suvi võib ka jahedama kliimaga harjunud inimesi pisut kurnata. Lõunas paiknev Patagoonia sobib siiski hästi ka suviseks reisimiseks. Suveperioodil on päevad pikad ning aega looduse ja vaatamisväärsustega tutvumiseks rohkesti. Parim aeg Iguazú joa imetlemiseks on pärast vihmaperioodi lõppu märtsis-aprillis, kui vett on kõige rohkem. Veinipiirkondadega tasuks tutvust teha kevadel, kui loodud ärkab kogu oma õite ilus ja ilm on veel mõnusalt soe. Mendoza külastamiseks on hea ka saagikoristusaeg märtsis-aprillis.

Suures riigis liikumiseks on kõige parem kasutada lennukit või bussi. Kogu riiki kattev bussiliinide võrgustik sobib ennekõike neile, kes otsivad liikumiseks soodsamaid võimalusi. Paljude firmade bussid on kohandatud pikemate vahemaade läbimiseks, nende istmeid saab enamasti panna peaaegu magamisasendisse. Mendozas saab rentida auto ja sõita tutvuma Argentiina kõige tuntuma veinipiirkonna istandustega. Veiniturismi elavnemise tõttu on paljude veinitootjate uksed avatud, korraldatakse ekskursioone veinikeldrites ja istandustes. Mendozas on ka palju reisibüroosid, mis korraldavad ühepäevaseid ekskursioone linna ümbruses paiknevate veinitootjate juurde.

Argentiinlasi tuntakse maailma kõige rohkem liha sööva rahvana, seepärast võib taimetoitlastel olla pisut keeruline endale sobivat sööki leida. Tasandikel ehk pampa-aladel on arvukalt lihakarju, kus suured loomad saavad kasvada vaid looduslikku rohtu süües. Asado on Argentiina grillipidu, kus küpsetatakse hõõguvatel sütel veise T-luu steike, suuri karbonaade ja mahlaseid vorste. Liha kõrvale pakutakse tihti oliiviõlist, värskest petersellist ja küüslaugust valmistatavat chimichurri kastet. Teine klassikaline asado kaste on värsketest tomatitest, oliiviõlist, küüslaugust ja piprast valmiv criolla. Grillitud liha juurde pakutakse ka köögivilju, kuid väga harva nt kartulit, riisi või pastat.

Lisaks veinidele on Argentiinas ja Lõuna-Ameerikas üldiselt populaarne mate tee, mida valmistatakse matepuu lehtedest ja noortest okstest. Tavapäraselt valmistatakse mate’t kuivatatud kõrvitsakoorest valmistatud topsis, kus lehtedest tehakse tõmmis mitu korda. Mate sisaldab kofeiini, mistõttu see annab väsinud turistidele kiiret ergutust.

Trapiche – Argentiina auhinnatuim veinitootja

Aastal 1883 asutatud Trapiche kuulub Argentiina veinitootjate koorekihti. Selle veinitootja kvaliteeti ja oskusi iseloomustab kõige paremini asjaolu, et neil on pakkuda iga veinisõbra rahakotile sobiv kvaliteetvein.

Trapiche on saanud palju veiniala tunnustatud auhindu. Näiteks International Wine & Spirit Competition on valinud Trapiche neli korda aasta parimaks veinitootjaks aastatel 2004, 2006, 2011 ja 2012. See on ainuke Argentiina veinitootja, millel on nii palju auhindu. Hinnatud ajakiri Drinks International valis 2014. aastal Trapiche ainsa Argentiina veinitootjana 50 ihaldatuima veinibrändi nimekirja. Trapiche veinide tippkvaliteedi eest vastutab peaveinimeister Daniel Pi.

Kvaliteetse tootmise saladus peitub Trapiche viinamarjaistandustes: need asuvad Mendoza lopsakast orust kilomeeter kõrgemal kohas, mida peetakse Argentiina parimaks viinamarjapiirkonnaks. Viinamarjakasvatuse tehnoloogia on aegade jooksul kaasajastunud ja muutunud, kuid veinitootmisele aluse pannud Don Tiburcio Benegasi traditsiooniküllased õpetused on jäänud Trapiche veinitootmise aluseks.

Lugege lisa tootja veebilehelt: http://trapiche.com.ar/

Looduslähedane kasvatus tagab kvaliteedi Viinamarjakasvatuses on üha tähtsamaks muutumas keskkonnaküsimuste arvestamine, selle valdkonnaga tegeletakse ka Trapiche’s täpselt. Mendoza piirkond on ökoloogiliseks viinamarjakasvatuseks sobiv ka tänu oma kuivale kliimale. Trapiche on võtnud kohustuse järgida orgaanilise viinamarjakasvatuse põhimõtteid paljudes oma istandustes. See tähendab, et kasvatamisel ei kasutata kunstväetisi ega keemilisi taimekaitsevahendeid.

Trapiche veinid on enamuses punased ja näiteks Argentiina nn rahvusviinamarjast Malbecist on tootmises iga hinnaklassiga veine. Muud kasvatatavad viinamarjasordid on nt Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Sauvignon Blanc ning Torrontés.

Peaveinimeister Daniel Pi ja Malbeci viinamari

Trapiche peaveinimeister Daniel Pi on vaieldamatult Argentiina üks oskuslikumaid ja kogenenumaid. Tema saavutusi ja kompetentsi veinimeistrina on arvestatud ja autasustatud nii Argentiinas kui ka rahvusvaheliselt. Pi on töötanud Trapiche’s alates 1990. aastate algusest. Pi on aastate jooksul teinud järjekindlat tööd, mis algab viinamarjaistandustest ja lõppeb iga veinitootja valmistatavate veinidega.

Malbec on Argentiinas väga levinud viinamarjasort. Argentina on tänapäeval selle sordi peamine kasvataja. Soojas kliimas kasvab see sort kõige paremini, võimaldades toota tummiseid, aroomiküllaseid ja tanniinirikkaid veine. Eriti just Argentiina Mendoza piirkonnast saab lummavaid Malbeci veine, milles on tunda murakat, vaarikat, vürtsi ja ploomi.

Lugege lähemalt, mida Daniel Pi oma lemmikviinamarjadest kõneleb:

Milliseid veine Malbecist tavaliselt valmistatakse?

Seda mõjutab palju piirkond ja tingimused, kus viinamarjad kasvavad. Malbecist saab valmistada nii mõnusalt stiilseid lauaveine kui ka täidlasi ja tumedaid tippveine. Näiteks Uco Valleys toodetakse intensiivseid ja väga tumedates toonides tippklassi veine.

Milliste toitudega Malbeci veinid kõige paremini maitsevad?

Argentiinas nauditakse täidlasemaid Malbeci veine tihti grillitud lihaga. Keskmiselt täidlased Malbeci veinid sobivad omakorda pasta ja risottoga. Viinamarjale iseloomulik pehme tanniin ja pikk puuviljane maitse sobib väga paljude erinevate toitudega, isegi šokolaadiga.

Millist Malbeci veini soovitaksite veinisõpradele ja millise toidu juurde see eriti sobib?

Soovitan alustada Malbeci viinamarjaga tutvumist veiniga Trapiche Malbec. Selle ümaralt puuviljane, keskmiselt täidlane ja lopsakas maitse meeldib paljudele ning sobib paljude eri roogadega, nt hautatud pajapraadidega. Malbeci segatakse tihti ka muude viinamarjasortidega nagu Bonarda.

Autor: Antti Uusitalo (to use)

Autor: Antti Uusitalo

Helsingi restorani Savoy sommeljee