Cremant De Bourgogne

Cremant De Bourgogne

Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein, mida valmistatakse ainult traditsioonilisel meetodil (pudelis kääritamine).

Cremant vahuveini valmistamine

Vahuveini baasveiniks on Bourgogne viinamarja sortidest valmistatud baasvein. Teise käärimise alustamiseks koostatakse veinidest sobilik segu, ehk assemblage, kuhu lisatakse liqueur de tirage ehk sobilik pärmtüvi ja täpne kogus suhkrut, mis tagab pudelis piisava rõhu. Segu villitakse vahuveini pudelisse ja korgitakse kroonkorgiga. Seejärel läheb vein jahedasse veinikeldrisse külili laagerduma. Pudelis toimub pikaajaline käärimine, mille tulemusel rõhk tõuseb. 

Cremant pähkline ja röstine maitse

Vanemad pärmirakud surevad ja lagunevad, toimub autolüüs ja vahuvein omandab pähklise ja röstise iseloomu (mida tavaliselt veinis ei eksisteeri). Kui sobilikud maitsed ja aroomid on lõplikult välja arenenud, liigutatakse veinis leiduv pärmisade aeglaselt pudelisuudmesse. Seda protsessi nimetatakse remuage´iks. Pudelid pannakse spetsiaalsetele kaldu olevatele alustele pupitre-le. Järgneb igapäevane pudelite keeramine ja kaldenurga muutmine. Lõpuks on pudelid korgiga maa suunas ja kogu pärmisade on kogunenud korgi juurde. Järgneb degorgement – kaelaosa jahutatakse, sade jäätub ja peale korgi avamist lendab jää minema. Osa veini on nüüd aga puudu ja seepärast lisatakse juurde puuduolevat vahuveini, seda nimetatakse liquer d` expedition-iks.

Cremant artiklis

Bourgogne - kvaliteetvahuveinide piirkond 

Department of Yonne: 55 kommuuni Department of Côte-d’Or: 91 kommuuni Department of Saône-et-Loire: 154 kommuuni Department of Rhône: 85 kommuuni

Cremant viinamarjasordid 

Cremant De Bourgogne vahuveini valmistamiseks kasutatakse järgmisi viinamarjasorte: Pinot Noir ja Chardonnay (miinimum 30%), Gamay (20% maksimum), Aligote, Melon, Sacy.Cremanti jaoks kasvatatavate viinamarjade ala kasvab aasta aastalt tänu toote suurele edukusele nii Prantsusmaal, kui eksportturgudel.

Cremantartiklis

Cremant De Bourgogne vahuveini tüübid

Blanc - segu lubatud sortidest (tavaliselt Chardonnay ja Pinot Noir). Aroomis tulevad esile lillelisus, tsitrusviljad ja värskus. Maitselt alati puuviljane ja piisavalt kõrge happesusega. Blanc De Blancs – ainult Chardonnay marjast valmistatud vahuvein. Aroomis on tavaliselt rohkem tajuda  valgeid lilli, tsitrusvilju ja rohelisi õunu. Maistelt alati värske ja puuviljane. Pisut vanematel aastakäikudel või kauem laagerdunud toodetel tulevad aroomi lisaks virsikud ja kuivatatud puuviljad. Blanc De Noir – Pinot Noir (punastest marjast) tehtud (valge) vahuvein. Selle Cremanti puhul on aga aroomis tajuda hoopis kirssi, mustsõstart ja vaarikat. Maitselt on tegu ka võimsama marjasema olemusega. Pisut vanematel aastakäikudel või kauem laagerdunud toodetel tulevad aroomi lisaks mesisus ja kuivatatud puuviljad. Rose – valmistatud tavaliselt Pinot Noir marjast, lubatud on segada sisse ka vähesel määral Gamay sorti, mis lisab vahuveinile marjasust ja aroomi. Tavaliselt õrnroosa, punaste marjade iseloomuga.

Proovi!

Crémant on ideaalne seltskonnajook, kuid sobib serveerida ka mereandide kõrvale, küpsenud juustudega nagu parmesan ja valge kalaga.  

7
11
11
11
11
11
11
11
Toggle Nav