hispaania veinid codorniu raimat
hispaania veinid codorniu raimat

Hispaania

Hispaania toob paljudele meelde tumepunased ja kuumalt puuviljased punaveinid. Tegelikkuses pakub Pürenee poolsaar veel palju muudki. Erksalt mullitavad Kataloonia Cavad ja Jerezi peened šerrid on Hispaania veinikaardi visiitkaardid. Viinimaa Hispaania veinide valikust leiab sobiva joogi nii mõnusaks tapaste nautimiseks kui ka pidulike einete juurde.

Hispaania toob paljudele meelde tumepunased ja kuumalt puuviljased punaveinid. Tegelikkuses pakub Pürenee poolsaar veel palju muudki. Erksalt mullitavad Kataloonia Cavad ja Jerezi peened šerrid on Hispaania veinikaardi visiitkaardid. Viinimaa Hispaania veinide valikust leiab sobiva joogi nii mõnusaks tapaste nautimiseks kui ka pidulike einete juurde. Kas soovite, et puhkus sisaldaks mõnusat rannas lõõgastumist, poodlemist ja linna vaatamisväärtustega tutvumist, kuid ennekõike unustamatuid veini- ja toiduelemusi ja põnevate veinimõisate külastamisi? Sellisel juhul on teie valik Hispaania!

Püreneedest Atlandi ookeanini ulatuv Pürenee poolsaar pakub arvukalt üksteisest erinevaid kasvukeskkondi, kus valmivad viinamarjad sobivad värskete valgete veinide, tummiste punaste veinide ning ka mesiselt magusate dessertveinide valmistamiseks.

Hispaania punastest veinidest kõneldes tulevad esimesena meelde tumedad Tempranillod. Vanast Hispaaniast pärinevast Tempranillost on sajandite jooksul saanud sealse maa enim kasvatatud punane viinamarjasort, mis leiab kasutust eriti rohkesti Rioja ning Ribera del Duero veinipiirkonnas. Tulge tutvuma Hispaania veinipiirkondade ja nende ajalooga!

 

HISPAANIA TUNTUIMAD VEINITOOTMISPIIRKONNAD

Kataloonia

Kataloonia veinikultuuri seemned külvati juba 3. sajandil enne meie aja arvamise algust. Roomast läbi Prantsusmaa saabunud vallutajad mõistsid, et Vahemere rannikualad pakuvad viinamarjale ideaalseid kasvutingimusi ning nad rajasid istandusi Kataloonia mitmesse piirkonda. Oma keele ja tugeva identiteedi poolest tuntud katalaanid muutsid maa edukaks juba keskajal, kui Barcelonast sai üks Vahemere olulisemaid kaubasadamaid. Kataloonia frantsiskaani munk Francesc Eiximenis ülistas keskajal oma kodupiirkonna veine, nimetades neid tumedateks, tummisteks ja isegi sedavõrd kangeteks, et neid tuleb lahjendada veega.

Kataloonia veinid said väljaspool maakonda tuntuks 19. sajandil, kui viinamarjatäi Prantsusmaal viinamarjaistandusi laastas. Veinikaupmehed otsisid palavikuliselt veine Prantsusmaa lähipiirkondadest ja vaimustusid puuviljastest Kataloonia veinidest. Aasta 1872 oli Kataloonia veinikultuuri ajaloos märgilise tähendusega. Siis valmistas Codorníu veinimõisa perepoeg Josep Raventós esimese vahuveini Cava, millest sai rahvusvaheline menutoode.

Maakonna traditsioonilised valged sordid on Macabeo, Parellada ning Xarel-lo, mida kõiki kasutatakse Cava vahuveini valmistamiseks. Kataloonia punaseid veine valmistatakse traditsiooniliselt sortidest Garnacha, Monastrell või Tempranillo. Klassikaliste sortide kõrval kasvatatakse Kataloonia viinamarjaistandustes tänapäeval palju ka rahvusvaheliselt tuntud sorte nagu Cabernet Sauvignon, Syrah, Sauvignon Blanc ja Chardonnay.

Rioja

Kirde-Hispaanias asuv Rioja on kindlasti riigi tuntuim veinitootmispiirkond. 1991. aastal Hispaania kõrgeima päritolu klassifikatsiooni DOC saanud piirkonna ajalugu algas pärast Rooma riigi levimist Pürenee poolsaarele. Esimesed kirjalikud teated viinamarjade kasvatamisest on Rioja kohta aastast 873. Sellest aastast on säilinud notari koostatud kiri, mis tõendab, et Trevianas paiknev San Andrési klooster on saanud veiniannetuse. Rioja veinid olid hinnatud juba keskajal. Navarra ja Aragoni kuningas Peter I andis Rioja veinidele seadusliku kaitse juba aastal 1102.

Rioja viinamarjaistandused hõlmavad 57 000 hektarit ja jagunevad kolmeks osaks. Kõige läänepoolsem on Rioja Alta, mille nimi viitab kõrgel asuvatele viinamarjaistandustele. Kõrgel kasvavad viinamarjad küpsemad kiiremini kui madalamal ning need korjatakse seepärast Rioja piirkonnast kõige esimesena. Keskosas paiknev Rioja Alavesa on tuntud tugeva struktuuri ja happesusega punaste veinide poolest. Idaossa jääv Rioja Baja on selle veinipiirkonna osadest kõige kuumem, seepärast on sealsed veinid tumedad, maitselt täidlased ja kõrge alkoholisisaldusega. Tasakaalustatud lõpptulemuse saavutamiseks eri osades kasvanud viinamarju tihtipeale segatakse omavahel.

Kuigi Riojas valmistatakse ka valgeid ja rosé veine, on piirkond enim tuntud tumedate ja küpsete punaste venide poolest. Selle piirkonna venid segatakse tihti erinevatest sortidest, milleks võivad olla Tempranillo, Garnacha, Graciano ja Mazuelo. Valgete veinide valmistamiseks kasutatakse sorte Malvasía ja Garnacha Blanca.

Riojas kasutatakse tihti mõisteid klassikaline ja modernne stiil. Klassikalise stiili all mõistetakse pikka aega vanades Ameerika tammevaatides laagerdunud punaseid veine, mille pehmes küpses aroomis on tugevalt tunda vaniljet. Modernse stiili veinid laagerdatakse uutes prantsuse tammevaatides, mistõttu on nende värvus traditsioonilistest tumedam, struktuur tummisem ja maitse märgatavalt puuviljane.

Ribera del Duero

Ribera del Duero kuulub Rioja kõrval Hispaania tuntumate ja hinnatumate veinipiirkondade hulka. Burgosi, Valladolidadi, Segovia ja Soria provintsidesse ulatuva veinipiirkonna ajaloo alguseks loetakse 12. sajandit, kui Burgundiast Põhja-Hispaaniasse palverännaku teinud mungad piirkonda elama asusid ja veini valmistama hakkasid. Piirkond sai veinide päritolu kaitsva DO-staatuse aastal 1982.

Ribera del Duero nimi tuleb läbi piirkonna voolavast jõest. Duero jõgi saab alguse Soarist, voolab läbi Põhja-Hispaania ja Portugali ning suubub Porto linnas Atlandi ookeani. Portugali poolel saab jõgi nimeks Douro ja selle rannikul kasvatatakse arvukaid portveini tootmiseks kasutatavaid sorte. Tänu sisemaal paiknemisele on Ribera del Duero kuum ja kuiv veinitootmispiirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 450 millimeetri. Soe kliima sobib eriti hästi punaste viinamarjasortide kasvuks, piirkonna tuntuimad veinid valmistatakse Tempranillo sordist. Hispaania tuntuima punase sordi kõrval kasvatatakse Ribera del Dueros ka rahvusvaheliselt soositud sorte Cabernet Sauvignon, Malbec ja Merlot.

Murcia

Murcia maakond on Pürenee poolsaare üks vanemaid veinitootmispiirkondi. Arheoloogilised kaevamised pakuvad kindlaid viiteid sellele, et Hispaania kagunurgas kasvatati viinamarju juba varajase kiviaja lõpus. Viinamarjakasvatuse pioneerid olid teadupärast Vahemere idaosast saabunud foiniiklased, kes tõid endaga kaasa viinamarjaistikuid. Tänu kuumale kliimale kandsid Levante piirkonda istutatud taimed punaseid viinamarju ja piirkonna veinid said ülistavate sõnade osaliseks oma magususe ja kõrge alkoholisisalduse tõttu.

Euroopat raputanud viinamarjatäi epideemia ajal sattus löögi alla ka Murcia. Seal ei õnnestunud kahjuril siiski tekitada sedavõrd suurt kahju nagu näiteks Prantsusmaal, sest Kagu-Hispaania kuiv kliima ja kehv pinnas ei olnud piisavalt heaks kasvulavaks. Tumepunastest veinidest sai viinamarjatäi epideemia ajal väärtuslik kaup Murcia veinitootjatele, kui veine veeti põhjapoole, et korvata epideemiast tingitud saagikaotusi.

Kagu-Hispaanias paikneva Murcia maakonna viljatus pinnases ja kõrvetavalt kuumas kliimas suudavad kasvada vaid mõned sordid. Paksu koorega ja tugevat Monastrelli viinamarja ei tundu äärmuslikud olud kahjustavat. Kuigi ka rahvusvahelisi sorte on Murciasse jõudnud, säilitab Monasterell oma juhtpositsiooni Levante kuningana. Monastrell on täiuslikult Murcia kuivas ja kehvas pinnases ja kõrvetavas kuumuses kohastunud sort, mille kasvatamise traditsioonid on liikunud käsikäes maakonna ajalooga. Teadlased ei ole suutnud täielikult selgitada Monastrelli sordi päritolu, kuid arvatakse, et see on üks foiniiklaste poolt Pürenee poolsaarele toodud sortidest.

Jerez

Pürenee poolsaare edelanurgas valmivad šerrid kuuluvad Euroopa vanimate veinide hulka. Jerezi piirkonnas tehtud arheoloogilised kaevamised tõendavad, et seal on veini valmistatud juba üle 3000 aasta. Uurimistulemuste aluseks on El Puerto de Santa Maria linna lähedalt leitud Doña Blanca viinamarjapress.

Jerezi piirkonda on ajaloo jooksul vallanud roomlased, barbarid ning Põhja-Aafrikast saabunud maurid. Kuigi islamiusulised maurid ise veini ei tarvitanud, siis viinamarju päriselt ka ei hävitatud, vaid neist tehti rosinaid, millel oli mauride köögis oluline koht. Pärast mauride ülemvõimu lõppu elustasid hispaanlased Jerezi veinikultuuri ja alustasid veinide müümist põhja poole. Jerezi valgusküllastes aedades valmistatud veinid veeti juba keskajal kaupmeeste laevadel Hollandisse ja Inglismaale. Kaubandussuhted Inglismaaga muutusid eriti soojaks, kui Inglise kuningas Henry XIII 1509. aastal abiellus Hispaaniast pärit Aragóni Katariinaga.

Šerri oli veel 18. sajandi alguses kangestamata vein, kuid Euroopa veinikonkurentsi tihenedes pidid Jerezi veinitootjad leidma abinõu, kuidas säilitada veini kvaliteet pikkade meresõitude ja ladustamise ajal. Täpset teavet selle kohta, millal Jerezi tootjad veine kangestama hakkasid, teada ei ole. Tõenäoliselt tekkis kange ja paremini säiliv šerri 19. sajandi alguses ehk 200 aastat pärast portveini loomist.

Šerrit toodetakse kolmes Edela-Hispaania linnas. Suurim tootmislinn on Jerez de la Frontera, mis asub sisemaal. Kaks ülejäänud linna on El Puerto de Santa Maria ja Sanlucar de Barrameda, mis paiknevad Atlandi ookeani rannikul. Šerri valmistamist kaitsva seaduse kohaselt korjatakse veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad väljastpoolt linnu ja veini valmistamine peab toimuma ühes kolmest linnast.

Jerezi piirkonna tuntuim mullatüüp albariza tähendab lumivalget. Selle lumemulla lubjasisaldus on tervelt 60–80 protsenti ja see sobib eriti hästi viinamarjadele šerri tootmise piirkonnas. Lubjarikas muld peegeldab taevast langeva päikesekiirguse otse viinamarjadele. Saagikoristuse ajal täituvad korjajate korvid magusate päikese käes küpsenud Palomino viinamarjadega. Albariza pinnase eeliseks on ka selle uskumatult hea võime siduda sademeid ja ka öisel ajal tekkivat niiskust. Tihedaks paakunud pinnas säilitab pindmise kihi all kuumale piirkonnale olulise niiskuse ja võimaldab sellega madalatel viinapuudel kuuma suveperioodi üle elada.

Šerri tüüpe on mitmeid. Tuntuim neist on fino, mida iseloomustavad hele värv ja peen pähkline aroom. Fino on kõigist šerri tüüpidest enim veinilaadne, sest see on kerge maitsega ning meenutab rohkem jõulist valget veini kui täidlast kaua aega tammevaadis laagerdunud šerrit. Fino šerri alkoholisisaldus on 15–17 protsenti. Teisteks šerri tüüpideks on pähkline amontillado või oloroso ning tume ja täidlaselt magus pedro ximénes.

 

Degusteerige veine reisil Hispaaniasse!

Pürenee poolsaar pakub lõpmatuid võimalusi ranna-, linna- või aktiivse puhkuse huvilistele. Hispaania puhul on kõige toredam, et lihtne on ühendada gastronoomilisi ja veinielamusi, olgu siis Hispaania reisi teema milline tahes. Kui kõige rohkem pakub huvi suurlinna elu, tasuks sihtkohaks valida Barcelona. Barcelona on suurepärane valik juhul, kui soovite puhkusega ühendada huvitavad ajaloolised või kultuurielamused, nautida rannakuurorti ja päikest, soodsaid kauplusi ning mitmekülgset toidu- ja veinivalikut. Barcelonas on need kõik käe-jala juures. Kataloonia pealinnast vaid tunnise sõidu kaugusel asub Cava vahuveinide tootmispiirkonna süda Sant Sadurní d'Anoia, kus tegutsevad paljud vahuveinitootjad. Hispaania kuulsaima arhitekti Gaudi õpilase projekteeritud Codorníu Cava-kelder on avatud kõigile vahuveinisõpradele läbi kogu aasta.

Rioja veinidest huvitunutel tasuks alustada või lõpetada reis San Sebastiani rannalinnas, mida peetakse riigi kulinaarseks mekaks. Linn on tuntud arvukate pintxosi-baaride ja -restoranide poolest, mille külastamiseks tasuks varuda vähemalt paar õhtut. Pintxos võib olla lihtne leiva peale pandud tapas või tippkokkade äärmusliku hoolikusega loodud meistriteos. San Sebastian on tuntud ka paljude Michelini giidi lehekülgedel ülistatud tipprestoranide poolest. Rioja reisi planeerimisel tasub otsida veinimõisasid mis on avatud ka turistidele.

Kui reis viib Lõuna-Hispaania kuulsale päikeserannikule, tasuks puhkusenädalast vähemalt üks päev eraldada Jerezi külastamisele. Paljud Jerez de la Frontera, El Puerto de Santa Maria ja Sanlucar de Barrameda linnades paiknevad bodegad on kõigile avatud ja valmis tutvustama külalistele eri šerritüüpide laagerdamisega seotud saladusi. Atlandi ookeani rannikulinna Sanlucar de Barramedat võib pidada mereandide sõprade palverännaku objektiks. Jahedatest merevetest püütud kaheksajalgu ja merekarpe pakutakse linna kõigis tapasse-baarides ja -restoranides.

 

HISPAANIA VEINITOOTMISE AJALUGU

Hispaania veinide ajalugu algab Pürenee poolsaare edelanurgas Andaluusias. Ilmselt Vahemere idaosast saabunud foiniiklased istutasid laevades kaasa toodud istikuid Jerezi piirkonda juba rohkem kui tuhat aastat enne meie ajaarvamise algust. Teadlaste sellised oletused põhinevad üle 3000 aasta vanal viinamarjapressil, mille arheoloog Diego Ruiz Mavta leidis kohast Doña Blanca, mis asub El Puerto de Santa Maria linna lähedal. Arheoloogid on leidnud samast kohast ka foiniikia ajast pärinevaid savipotte. Nende vanade amfora-pottide põhjast leitud jäänuste alusel on kindlaks tehtud, et neis on hoitud ja veetud veini. Üsna tõenäoliselt olid esimesed Lõuna-Hispaanias kasvatatud viinamarjad sordist, mis kandis nime Egiptuse tuntuima sadamalinna Aleksandria järgi Moscatel de Alejandría, millest valmistati hästi säilivat ja mesiselt magusat veini.

Põhja-Hispaanias sai veinikultuur alguse Rooma riigi laienemise ajal 4. sajandil enne meie aega. Idast saabunud vallutajad alustasid viinamarjade kasvatamist Lõuna-Kataloonias Tarragonas ja hiljem Hispaania tuntuimaks veinipiirkonnaks saanud Riojas. Rooma sõdur, kirjanik ja loodusuurija Plinius Vanem ülistas juba ammustel aegadel Kataloonia veinide kvaliteeti. Ka Rooma luuletaja Ovidius kiitis Hispaaniast Valenciast Itaaliasse toodud Saguntumi veini, et see olla suurepäraseks võimaluseks armukesi võrgutada.

Arheoloogid on leidnud Rooma keisririigi ajast mitmeid tõendeid Hispaania veinide müümise kohta Gallia ehk praeguse Prantsusmaa aladel. Ka näiteks Normandiast, Loire jõe orust, Bretagnest, Bordeaux'st ja Provencest leitud veinianumate savi pärineb tõendatult Hispaaniast.

Veinikultuur levis Rooma riigi õitsengu ajal kogu Pürenee poolsaarele ning Baleaaride saartele Mallorcale ja Ibizale. Arheoloogid on ka leidnud tõendeid selle kohta, et tänapäeval peamiselt turismist elatuvatel Kanaaridel kasvatati viinamarju ja valmistati veini juba ligikaudu 2000 aastat tagasi.

Põhja-Aafrikast üle Vahemere seilanud mauride saabumine Hispaaniasse tekitas kultuuri ja üldise eluolu alal suure pöörde. Maurid olid nii mitmeski osas tolle aja eurooplastest edasijõudnumad. Nad tundsid arhitektuuri, taimekasvatuse, matemaatika, muusika ja muude kunstide saladusi. Kui ajalookirjutus oli roomlaste ajal veel lapsekingades, leidub mauride ülemvõimu perioodilt palju konkreetseid tänase päevani säilinud ürikuid. Maurid olid berberi moslemid, seepärast oli neile alkoholi tarvitamine keelatud. Kuigi vein oli mauride endi keskel keelatud jook, ei lõpetanud Pürenee poolsaare uued valitsejad Lõuna-Hispaanias viinamarjakasvatust ja veinikaubandust täielikult. Maurid mõistsid, et veini müügist saadavate maksutulude abil on võimalik katta valitsemiskulusid. Mujal Hispaanias ei olnud olukord sama lohutav, maurid määrasid paljud viinamarjaistandused hävitamisele.

Mauride peaaegu 800 aastat kestnud võimuperiood lõppes 1492. aastal, kui Aragóni ja Kastiilia kuningad ühisel jõul mauride võimu Lõuna-Hispaanias Granadas lõpetasid. Pärast võimu naasmist hispaanlaste kätte elavnes ka viinamarjakasvatus kiiresti ja Pürenee poolsaarele tekkis uusi veinitootmispiirkondi. Keskajast on teada ka esimesed kirjalikud tõendid Hispaania veinide ekspordi kohta Põhja-Euroopasse. Üks Inglismaa edukamaid keskaegseid valitsejaid oli Edward III, kes hindas väga ka Hispaania täidlasi veine. Tema võimuperioodil Põhja-Hispaaniast Briti saartele veetud veine hinnati isegi kõrgemalt kui paljusid Prantsuse veine.

Hispaanlastel oli oluline roll veinikultuuri levimisel vanast maailmast Lõuna-Ameerikasse. Uude maailma seilanud konkistadoorid võtsid laevades kaasa ka viinapuude istikuid, mida istutati valutatud aladele Mehhikos, Peruus, Argentiinas ja Tšiilis. Võib öelda, et tänapäeva Ameerika mandri veinide populaarsuse alus loodi juba hilisel keskajal hispaanlaste maailmavallutuste ajal.

Ka Pürenee poolsaar ei pääsenud Euroopa veinitootmist raputanud viinamarjatäi epideemiast 19. sajandil. Viinapuu juurtesse tungiv täi oli suureks probleemiks paljudes Prantsusmaa tuntud veinitootmispiirkondades 1860. aastatel. Kui veinitootmine paljudes traditsioonilistes piirkondades kiratses, otsisid paljud prantsuse veinikaupmehed veine Püreneede lõunapoolelt Navarrast, Katalooniast ja Riojast, kuhu viinamarjatäi levis alles aastaid hiljem. Täiepideemia levis Pürenee poolsaarel aeglasemalt kui Prantsusmaal ja enne Hispaania lõunapiirkondadesse jõudmist oli kahjurite vastu juba lahendus leitud. Prantsuse botaanikud avastasid nimelt, et täi ei tungi Ameerikast pärinevate taimede juurtesse. See võimaldas viinapuid pookida Atlandi ookeani tagant toodud materjaliga ja täi sel moel välja tõrjuda.

Eelmise aastatuhande viimane sajand oli Hispaanias vastuoluline aeg. 1930. aastatel riigis puhkenud kodusõda ning ka mõlemad maailmasõjad peegeldusid ka veinitootmises. Eriti just paljud Kataloonia ja Valencia veinimõisad pidid uksed sõjalise valitsuse ajal sulgema. Sõja-aastate tõttu kannatasid kõige rohkem veinide ekspordist sõltuvad piirkonnad nagu Jerez ja Malaga, sest sel ajal oli veinikaubandus kriisis kogu Euroopas. Kriisiaastate järel tumedad pilved Hispaania veinitootjate kohal hajusid. Pärast diktaator Francisco Franco surma muutus Hispaania demokraatlikuks riigiks ja veinikaubandus elavnes kiiresti.

Uus aeg peegeldub veinipiirkondades mitmel moel. Paljud veel mõned aastakümned tagasi rahvusvahelisele üldsusele tundmatud piirkonnad on teinud tubli arengu ja saanud üldtuntuks. Siin võib näiteks tuua Loode-Hispaania valged veinid, struktuuriküllased Priorato punased veinid ning erksalt mullitavad Cava vahuveinid, mis on tänapäeval hinnatud paljudel rahvusvahelistel turgudel.

 

Hispaania veinitootmise tähtsamad daatumid

1000 e.m.a Vahemere idaosast Pürenee poolsaarele seilanud foiniiklased loovad hispaania veinikultuuri juured.

300 e.m.a Rooma riigi levimine Pürenee poolsaarele tekitab kõikjal Hispaania aladel veinipiirkondi.

711 Põhja-Aafrikast saabunud maurid vallutavad Lõuna-Hispaania. Kuigi islami usku maurid ise veini ei tarbinud, jätkus viinamarjade kasvatamine siiski paljudel vallutatud aladel.

1492 Aragóni ja Kastiilia kuningad kukutasid ühisel jõul mauride võimu Lõuna-Hispaanias.

1492 Itaalias Genovas sündinud konkistadoor Christopher Columbus teeb reisi Hispaaniast Ameerikasse ja viib laevades kaasa viinapuu istikuid, mis panevad aluse veinikultuurile Lõuna- ja Põhja-Ameerikas.

1854 Pürenee poolsaare viinamarjaistandusi raputab hahkhallituse epideemia.

1858 Don Camilo Hurtado de Amézaga toob Prantsusmaalt Hispaaniasse Riojasse esimesed Cabernet Sauvignoni istikud.

1872 Josep Raventós valmistab esimese Kataloonia vahuveini Codorníu veinimõisas Sant Sadurní d'Anoias. Cavast saab hetkega Kataloonia edulugu.

1878 Phylloxera ehk viinamarjatäi leiab tee Hispaaniasse ja hävitab palju istandusi ka mitmel pool Pürenee poolsaarel.

1932 Luuakse veinide valmistamist ja kaubandust kaitsev päritolu klassifikatsioon DO. Esimesel aastal märgitakse DO tootmispiirkondi 18.

1991 Kirde-Hispaanias paiknev Rioja veinitoootmispiirkond saab esimesena päritolupiirkonna nominatsiooni DOC.

1986 Hispaania liitub Euroopa Liiduga. Uus ajajärk avaldub veinimõisates kaasaegsete tootmismeetodite kasutusele võtmises, veini kvaliteedi arengus ja rahvusvahelise kaubanduse hoogustumises.

 

CODORNIU - VAID PARIM CAVA ON PIISAVALT HEA

Teeme tutvust vahuveinisoovituste ja Cava tootmise pioneeri Codorníuga. Selle veinitootja ajalugu ulatub aastasse 1551 ja nende üks tuntumaid vahuveine on Codorníude suguvõsa vaarema Anna järgi saanud nimeks Anna de Codorníu.

Hispaania populaarseim Cava Anna de Codorníu Brut on väga elegantne ja šampanja stiilile lähenev vahuvein. Lisaks tavasuuruses pudelile on ka väike 20 cl pudel vahuveiniga Anna de Codorniu Blanc de Blancs. Seda reserva-tasemel Cavat on laagerdatud pudelites 15 kuud.

Poolmagusa maheda Cava sõpradele maitseb kindlasti Codorníu Ecológica Semi Seco. Vahuveinide juurde pakkuge näiteks helppoja pikkutapaksia!

17. sajandil elanud kataloonia kaunitar Anna de Codorníu oli hinnatud veiniperekonna viimane Codorníu nime kandnud pärija. Ta abiellus viinamarjakasvataja Miquel Raventósiga, pärast seda on Codorníu omanikeks olev suguselts kandnud nime Raventós. Anna-nimelises Cavas on nimele vastavalt feminiinsust, tundlikkust ja elavust – nii nagu seda oli ka esiemas Annas.

Vt nõuandeid vahuveini käsitsemiseks

Neli nõuannet vahuveinide käsitsemiseks

1. Vältige vahuveinipudeli asjatut raputamist. Vahuveinipudelis võib sisalduda ligikaudu kuue atmosfäärine rõhk, mida on kolm korda rohkem, kui näiteks tavalises sõiduauto rehvis. Seepärast käsitsege pudeleid ettevaatlikult, kui te ei soovi, et veini pudelisuult asjatult maha voolab.

2. Jahutage veini enne serveerimist korralikult. Kiireim viis selleks on panna pudel pooleks tunniks anumasse, mis on täidetud pooleks vee ja jääga. Vahuveini serveerimistemperatuur on 6–8 kraadi.

3. Avage pudel ettevaatlikult Eemaldage traatvõrk korgi pealt. Võtke tugevama käega korgist ja suunake pudelisuu inimestest eemale. Hoidke teise käega pudeli põhjast ja keerake seda aeglaselt. Avaldage survele sedavõrd palju vastupanu, et kork kontrollimatult eemale ei lendaks.

4. Kallake veini pokaali u 1 dl, sõltuvalt selle suurusest. Kallake kõigisse pokaalidesse esmalt vähem vahuveini ja lisage ülejäänu pärast vahu langemist.

 

Külastage ainulaadset Codorníu veinimõisa

Vahuveinisõprade kindel külastusobjekt peaks olema kuulsa arhitekti Josep Puig Cadalfachi aastal 1895 projekteeritud veinimõisa hooned ning kümneid kilomeetreid pikad keldrid. Cadalfach oli kuulsa arhitekti Antoni Gaudí õpilane.

Codorniu veinimõisa külastamine on lihtne, sest selle saab kergesti ühendada näiteks linnapuhkusega Barcelonas. Veinimõis asub Barcelonast vaid poole tunni kaugusel. Kohaliku rongi või bussiga saab mugavalt sõita St Sadurni d'Anoia külla, kust on veinimõisa paar kilomeetrit.

Veinimõisa külastuse kindel tippelamus on 30 kilomeetri pikkune keldrite labürint, mille on projekteerinud modernismi tipptegijate hulka kuulunud Gadalfach veinimõisa tollase juhi Miguel Raventosi ülesandel. Keldrite ehitust alustati 1890. aastatel ja viimased osad said valmis 1915. aastal I maailmasõja ajal. Keldrid ja veinimõis ise on suurepäraseks näiteks modernismi perioodi arhitektuurist ning veinimõisa visionäärlikust ja ettevõtlikust vaimust. Praegune kuningas Juan Carlos andis kohe võimule tulles 1976 Codorníu veinikeldritele hinnatud rahvusvahelise ajaloolise kunstimonumendi staatuse näitena kataloonia modernismist.

Veinimõisa ja keldritega saab kõige mugavamalt tutvuda väikese rongiga tehtava ekskurssiooni käigus. Tumedad pikkade pudelirividega ääristatud uhked keldrikäigud on nimetatud kas veinimõisa või selle ajalooga seotud isikute või ka suurlinnade, nt Londoni ja Buenos Airese järgi. Ringkäigus ajal tehakse peatus ka Anna de Codorníu auks rajatud mälestusmärgi juures. Codorníu perekonna viimase järglase auks toodi 1984. aastal turule tootesari Anna de Codorníu ning see oli veinimõisa esimene Cava, mille valmistamisel kasutati Chardonnay viinamarju.

Kas olete huvitatud külaskäigust Codorníusse? Täpsemaid juhiseid ja lisateavet leiate veinimõisa ingliskeelselt veebilehelt: http://www.visitascodorniu.com/visit/codorniu-visit/#

Codorníu - vaid parim Cava on piisavalt hea

Hispaanias Penedèsis paiknev Codorníu veinimõis on Cava valmistamise pioneer. Vahuveinisõpradele on 450-aastase ajalooga veinimõis oma uhkete ajaloost pakatavate keldritega lausa kohustuslik külastusobjekt.

Codorníu veinimõisa ajalugu sai alguse aastal 1551, kui Jaume Codorníu alustas Sant Sadurnis viinamarjakasvatust ja veinitootmist. Codorníude perekonna järgmiseks oluliseks daatumiks oli aasta 1659, kui peretütar Anna de Codorníu abiellus Miquel Raventósiga, ühendades kahe veinitootja kogemused. Aastasadu hiljem ehk aastal 1872 valmistas Codorníus tegutsenud Josep Raventós Fatjó maailma esimese pudeli Cavat. Samas sai alguse ka hispaania vahuveinide võidukäik. Tänapäeval toodab Hispaania vanim pereomanduses olev ettevõte aastas üle 60 miljoni pudeli Cavat, olles sellega maailma suurim traditsioonilist meetodit kasutav vahuveinitootja.

Vahuveini tootmiseks võib kasutada nelja erinevat valmistusmeetodit. Neist traditsioonilisim, mille abil valmib ka šampanja, on ka Codorníu Cava tootmise aluseks. Traditsiooniline meetod on keerukas, kuid garanteerib joogis suurepärased mullid: selle puhul toimub veini teine käärimine keldrites pudelites kontrollitud temperatuuril. Codorníu Cavades on tunda aastasadade kogemused ja tootearendus ning peen olemus. Läbi kogu kasvatamise ja tootmisprotsessi on vaid parim piisavalt hea – seda on märgata ka lõpptulemuses.

Codorníu peaveinimeistriks on hinnatud Bruno Colomer, kelle peenetundeline ja mõisa veinifilosoofiat austav käejälg on tuntav läbi kogu veinimõisa tootevaliku. Codorníu on olnud aastasadu Hispaania kuningliku õukonna veinitarnijaks. Ka tänapäeval valmistatakse kuningale spetsiaalset vahuveini.

Veinimõis on Cava tootmise alustaja. Aastal 2001 tõi Codorníu turule esimese rosé-Cava, mis on valmistatud täielikult Pinot Noiri viinamarjasordist, mis oli Cava maailmas jällegi revolutsiooniline toode. Viinimaa tootevalikusse kuulub tollase rosé-Cava „järeltulija“ Selección Raventós Pinot Noir Brut. See külluslik ja luksuslik Cava sobib näiteks väga hästi kinkimiseks.

 

RAIMAT - LOODUST AUSTAVA VIINAMARJAKASVATUSE EELKÄIJA

Kirde-Hispaanias Lleidas paiknev üle 100 aasta vana Raimati veinimõis on Euroopa suurim endiselt pereomaduses olev veinitootja. Loodust austava veinivalmistuse pioneeri kõik viinamarjad tulevad veinimõisa enda istandustest.

Raimat on Euroopa suurim endiselt pereomanduses olev veinimõis. Üle 2200 hektari istandusi tagavad, et kõik Raimati veinide valmistamisel kasutatavad marjad on pärit oma aedadest. Tagamaks venide kvaliteeti ka tulevikus on veinimõisal pidevalt käimas kümneid erinevaid innovatsiooniprojekte tippkvaliteedi tagamiseks.

Mida loodus kingib, selle annab Raimat ka loodusele tagasi. Looduslik mitmekesisus ja selle eest hoolitsemine on selle veinitootja filosoofia aluseks. Raimat on valmistanud veine loodussõbralikel meetoditel juba 100 aastat ja neil on säästva veinitootja sertifikaat. Selle mõisa maadel ei kasutata näiteks keemilisi tõrjevahendeid ega putukamürke. Kvaliteetsete loodust austavate kasvatusvõtete abil saab lõpptulemusena toota suurepäraseid veine, mis peegeldavad kasvupinnast ja -keskkonda ning mis on saanud auhindu ka paljudel konkurssidel.

Kaubamärgiks aromaatsed ja kontsentreeritud viinamarjad

Temperatuuride kõikumine Costers del Segre piirkonnas asuvates Raimati ulatuslikes viinamarjaistandustes on erandlikult suur. Piirkonnas on kontinentaalne kliima, mida omakorda mõjutab Vahemere lähedus. Sellest tulenevalt on suved kuivad ja temperatuuride kõikumine viinamarjade kasvuperioodil suur. Kuumuse tõttu alustatakse viinamarjade korjamist alles hilja õhtul.

Viinapuude kastmisel kasutatakse RDI-tehnoloogiat (=Regulated deficit irrigation), mille puhul istandusi kastetakse pidevalt pisut liiga vähe. Sellest tulenev „stress“ muudab väädid tugevaks ja kui lisada veel temperatuuri kõikumised, siis on tulemused väga aromaatseid ja kontsentreeritud viinamarjad.

Raimati kasutatavad meetodid peegelduvad veinide tippkvaliteedis. Näiteks on värskelt kirsine Raimat Abadia Rose võitnud mitmeid medaleid nt konkursil Aasta veinid. Ka veinimõisa küpselt virsikune ja kuiv valge vein Castell de Raimat Chardonnay ning sellele omistatud auhinnad tõendavad Raimati häid veinivalmistamise oskusi. Vein on suurepärane valik eriti heleda liha ja rasvase kala juurde.

Kivisest kõnnumaast viljakaks viinamarjaaiaks

Veinimõisa ajalugu ulatub aastasse 1914, kui Don Manuel Raventós ostis Lleidast miljoni peseeta eest 3000 hektarit maad ja hakkas rajama viinamarjaistandusi. Raventós oli pärinud hea veini valmistamise ja veiniäri oskuse, sest ta kuulus kuulsasse Codorníu veinitootjate suguvõssa ja oli Cava leiutanud Josip Raventóse poeg.

Raimati nime kandva piirkonna ja seal paiknenud keskaegse kindluse ümber asuv maa oli tol ajal veel kivine ja viljatu kõnnumaa, kuid kastmissüsteemide rajamise järel õnnestus maa taas viljakaks muuta.

Mäekünkal paikneva Raimati kindluse ajalugu oli juba keskajal tihedalt seotud viinamarjakasvatusega. Selle väraval on kivist silt, millele on uuristatud käsi ja viinamarjakobar. Katalaani keeles tähendab „raïm“ viinamarju ning „mà“ kätt, sellest tulenevalt on silt kujutatud ka kõigil Raimati veinide etikettidel. Nime Raimat lõpus asuv t-täht tähendab omakorda sõna „Terraa“ ehk maad. Raventosi pere renoveeris kindluse ligikaudu sada aastat tagasi ja seda kasutatakse siiani nende koduna. Kindluse hubane sisustus hõlmab nii ajaloolisi esemeid keskajast kui ka nt ajast pärast Esimest maailmasõda. Fuajee seintel on kaunid käsitsi maalitud kahhelkivid, millest on saanud inspiratsiooni meie tellitavas valikus olevad Anima de Raimati veinid.

Veinimõis oli algselt mõeldud Cava viinamarjade tootmiseks, kuid üsna kiiresti märgati koha potentsiaali ka muude sortide kasvatamisel. 1960. aastatel kasvatas Raimat oma maadel rahvusvaheliselt tuntud sorte nagu Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Nad võtsid esimesena Hispaanias kasutusele samad tänapäevased veinitootmismeetodid, mida Uues Maailmas juba kasutati. 1988. aastal ehitati uus eriti modernne ja ainulaadse välimusega veiniköök. Tänapäeval ekspordib Raimat veine kõikjale maailma ja on seega üks tuntumaid veinitootjaid üldse.

Raimati veinikeldrid kui arhitektuursed maamärgid

Aastal 1918 valminud Raimati uhke art nouveau stiilis veinikeldri projekteeris kuulsa arhitekti Antoni Gaudini õpilane Joan Rubió i Bellver ning kelder on esimene Hispaanias valminud raudbetoonhoone. Kaunite harmooniliste kaarte ja suursugususe poolest tuntud veinikelder sai hüüdnime „The Wine Cathedral“ ehk „Veinikatedraal“. Õdusalt valgustatud veinikeldris on sama harras atmosfäär. Veinimõisa väärtveinid lebavad võlvkaarte all „veinikambrites“.

Vana keldri kõrval paiknevale mäele ehitati 1988. aastal uus veinikelder, mille projekteeris arhitekt Domingo Triay. Keldri ehitamine algas ulatuslike mullatöödega, mille käigus kaevati keldri jaoks suur auk ja kelder paigutati tervikuna maa alla. Muud hooned ehitati selle peale ja maastikukujunduseks kasutati välja kaevatud pinnast. Hoonest on näha mäe sees asuv klaasseinaga ehitis. Mullast seinte peale mäenõlvale ja hoone katusele istutati Cabernet Sauvignoni viinamarju.

El Tiempo – elus peab olema pisut Hispaaniat

Vein võib pärineda Hispaaniast, kuid Hispaania pole ainult vein.

El Tiempo sari on saanud kolm uut toodet ning uue värske välimuse. Mõnusalt magus Rosado on jõudnud suveks Alko tootevalikusse, kaheliitrisesse kraaniga pakendisse villitud El Tiempo Especial on pisut eripärasem Hispaania tinto ning El Tiempo Blanco värske valge versioon.

Nagu teada, oskavad hispaanlased viinamarju ka väga kergelt ja stiilselt segada. Kutsuge kokku kõik armsad sõbrad ja hingake üheskoos nagu viinamarjad kobaras. Lihtne Hispaania tapaselaud Hispaania suupisted ehk tapased on väga lihtsalt valmistatavad. Otsige kodupoest vajalikud komponendid, avage pakendid või kaaned ja kallake kaussi. Proovige näiteks järgmisi tooteid:

- Tuline Chorizo vorst valmis viilutatuna pakendis - Maitsev Serrano sink valmis viilutatuna pakendis

- Punased paprikad klaaspurgis - Rohelised oliivid klaaspurgis - Aroomiküllane Manchego juust kuubikuteks lõigatult

- Arbuus kuubikuteks lõigatult Por favor, mõnus suupistetaldrik ongi valmis!

antti uusitalo
autor: Antti Uusitalo
Helsingi restorani Savoy sommeljee
Oled lisanud selle oma soovinimekirja

Tere tulemast joogikultuuri lehele!

Kinnitan, et olen vähemalt 18 aastane.

JAH