Lõuna-Aafrika – vaheldusrikaste oludega veinimaa

Lõuna-Aafrika kuulub ekvaatori lõunapoolsemate veiniriikide hulka, mis tähendab, et sealne kasvuperiood on Euroopale või USA-le vastupidine. Viinamarjaväädid hakkavad kevadises soojuses rohetama oktoobris ja saagikoristus toimub märtsi- ja aprillikuus.

Kaks ookeani värskendavad Lõuna-Aafrika rannikupiirkondi, seepärast kasvatatakse mere läheduses paiknevates istandustes peamiselt jahedat kliimat eelistavaid sorte. Constantias või Walker Bay piirkonnas viljeldakse peamiselt sorte Sauvignon Blanc, Riesling ja Pinot Noir. Sisemaa kuumad veinipiirkonnad pakuvad omakorda suurepäraseid eeldusi tummiste ja mahlakalt puuviljaste punaste veinide tootmiseks. Muuhulgas kasvatatakse sisemaal Paarlis, Franschhoekis või Robertsonis soojemaid olusid armastavaid sorte Cabernet Sauvignon, Syrah ja Mourvedre.

Lõuna-Aafrika inimesed ise on uhked oma riigi varieeruvate kasvutingimuste üle. Mäed, kurud ja orud on tekkinud paljude möödunud aastatuhandete jooksul ning muld võib varieeruda ka ühe istanduse ulatuses. Üksteisest erinevad pinnased annavad oma erilise noodi ka Lõuna-Aafrikas toodetud veinidele.

Viinamarjakasvatuse värvikas ajalugu

Esimesed viinapuud istutati Lõuna-Aafrika edelatippu aastal 1655 ehk vaid kolm aastat pärast seda, kui Hollandist Aafrikasse purjetanud kuberner Jan van Riedbeeck Kapimaale hollandlaste asunduse rajas. Viinamarjataimi toodi Kapimaale Saksamaalt ja Hispaaniast. 1659. aastal said Lõuna-Aafrika pagulased maitsta esimesi rannikupiirkonnas valmistatud veine. Viinamarjakasvatajad olid toodetud veinidega rahul ja järgmistel aastakümnetel rajati Kaplinna lähedusse arvukalt viinamarjaistandusi.

Prantsusmaalt saabunud hugenotid asusid elama Lõuna-Aafrikasse 1688. aastal. Prantsuse ümberasujate kaasabil asuti kasvatama näiteks Bordeaux’s tuntud sorte ja viinamarjakasvatus laienes rannikult ka sisemaale. Prantslaste asutatud Franschhoekist sai 18. sajandil tuntud linn, mida ümbritsesid hugenottide rajatud istandused.

Peale hollandlaste ja prantslaste on Lõuna-Aafrika veinitootmise ajalugu mõjutanud ka britid, kes jõudsid piirkonda 18. sajandi lõpus. Britid hoogustasid Lõuna-Aafrika veinide eksporti Euroopasse ning merereisidele hästi vastu pannud magusatest veinidest said tööstusrevolutsiooni läbi elavas Suurbritannias populaarsed joogid. Veel tänapäeval on Suurbritannia Lõuna-Aafrika veinide üks peamisi ekspordiriike.

Ekspordi ja kodumaise veinitarbimise hoogustumisel oli ka oma varjupool. Veinitootmine ei ole Lõuna-Aafrikas olnud alati päris roosiline. Veinidest saadav hea kasum ahvatles paljusid kasvatajaid saama järjest suuremat saaki, mille tulemusel veinide kvaliteet langes. Suured tootmiskogused tõid 20. sajandi alguseks kaasa veinide nõudluse tugeva languse, mistõttu sattusid paljud kasvatajad kitsikusse, sest viinamarjadest saadavate tuludega oli raske peret ära elatada. Tootjate probleemid kandusid otsustajate kõrvu ja aastal 1918 otsustas Lõuna-Aafrika valitsus luua suure kooperatiivi Kooperatiewe Wijnbouwers Vereniging, mille ülesanne oli määrata tootmispiirid ja kehtestada viinamarjade eest tootjatele makstav miinimumhind. KWV asutamine tõi leevendust paljude viinamarjakasvatajate kehvale olukorrale, kuid peaaegu monopoolses seisus tegutsenud kooperatiivi määratutes keldrites sündinud veinid olid maitselt iseloomutud. Tänu suurtele viinamarjakogustele hakkas suurenema ka Lõuna-Aafrika brändi tootmine ja veel 20. sajandi keskel kasutati kuni 70 protsenti riigis kasvatatud viinamarjadest destillaatide tootmiseks. Olukord veinide osas paranes alles 1990. aastatel, kui monopoolses positsioonis olnud kooperatiiv lõhuti ja iseseisvatel kvaliteetveinide tootjatel tekkis võimalus ennast nähtavaks muuta.

Wine of Orgin ehk Lõuna-Aafrika veiniseadus jõustus aastal 1973. Seaduse loomisel võeti eeskuju Prantsusmaalt, kuid süsteem sooviti teha veelgi paindlikumaks ja selgemaks. Pärast seaduse jõustumist võib tarbija kindel olla, et pudelis oleva veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on korjatud etiketil nimetatud piirkonnast. Tänapäeval leidub Kapimaal umbes 60 erinevat veinipiirkonda.

Rassilise diskrimineerimise periood jättis teise sünge varju Lõuna-Aafrika veinikultuurile ja mõjutas negatiivselt ka veinide eksporti. Sel ajal boikoteerisid paljud riigid Aafrika lõunatipus valmistatud veine. Veinide eksport Euroopasse elavnes alles pärast rasside eri positsioone sätestavate apartheidi seaduste tühistamist 1991. aastal. Tarbijate huvi kergesti tarbitavate ja mahlaselt puuviljaste veinide suhtes on Lõuna-Aafrika veinide eksporti viimastel aastakümnetel hoogustanud. Lõuna-Aafrika on kasvanud maailma suuruselt kaheksandaks veinitootjaks ja igal aastal valmistatakse seal üle 870 000 liitri veini.

Lõuna-Aafrika tuntuimad veinipiirkonnad

Stellenbosch

Stellenboschist on aastasadade jooksul saanud Lõuna-Aafrika veinitootmise ja –turismi keskus. Retk Kaplinnast u 100 000 elanikuga Stellenboschi kestab vaid 50 kilomeetrit ja Hollandi asumaa arhitektuuri poolest tuntud väikelinn on ka populaarne turismiobjekt. Stellenboschi linn on ka ühe Lõuna-Aafrika hinnatuima ülikooli kodulinnaks. Paljud Lõuna-Aafrika veinitootjad on saanud karjäärile hoogu Stellenboschi ülikooli enoloogia osakonnast.

Mitmed Lõuna-Aafrika tuntuimad veinitootjad paiknevad Stellenboschi ümbruses. Valikuvõimalusi jagub, sest veinipiirkonnas asub peaaegu 160 veinitootjat, kellest suurem osa hoiab piirkonnas liikuvate veinisõprade rõõmuks uksed lahti. Stellenboschi veinimatk on riigi vanim ja selgelt juhendavad sildid lihtsustavad turistide reisi Lõuna-Aafrika tuntuimas ja kaunimaks tituleeritud piirkonnas. Stellenboschi linnas asub ka arvukalt restorane ja veinibaare, kus saab degusteerida piirkonna veine.

Stellenboschi veinitootmispiirkond on kliimalt ja pinnaselt üsnagi varieeruv. Lõunapoolsed piirkonnad on jahedad, sest rannikule on maad vaid paarkümmend kilomeetrit. Tänu meretuultele viljeldakse lõunapoolsetes istandikes muuhulgas sorte Sauvignon Blanc, Chardonnay ja Pinot Noir. Soojad mägedega kaitstud orud sobivad kuuma kliimat eelistavatele sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Pinotage ja Shiraz.

Paarl

Paarlile lähenedes eristub maastikul suur graniitrahn, mille järgi umbes 100 000 elanikuga linn on ka oma nime saanud. Pärast vihma pilvede tagant piiluvad päikesekiired panevad graniitmäe pinna pärlitele sarnaselt helkima. Selle kauni nähtuse tõttu piirkonda saabunud hollandlased nimetasid linna pärli järgi. Paarl on Stellenboschi kõrval Lõuna-Aafrika veinitootmise oluline keskus. Paarlis asuvad näiteks ka KWV ja Nederburgi veinimõisad. Peaaegu 20 protsenti kõigist Lõuna-Aafrikas toodetavatest veinidest toodetakse Paarli ümbruses.

Sisemaal paiknev Paarl sobib tänu soojale kliimale peamiselt punaste veinide tootmiseks. Viinapuude kasvuperioodil on Paarli keskmine temperatuur kuni viis kraadi kõrgem kui rannikul. Mere kaugus hoiab piirkonna üsna kuivana. Viinapuude elus püsimiseks on lisakastmine vältimatult vajalik. Lisaks sellistest sortidest nagu Cabernet Sauvignon, Pinotage ja Shiraz valmistatud veinidele toodetakse Paarlis ka valgeid veine Chardonnayst ja Chenin Blancist.

Nederburgi veinimõis asub Paarlis, umbes 45 minutit kestva autosõidu kaugusel Kaplinnast, veiniteekonna ääres Stellenboschi läheduses.

Constantia

Lõuna-Aafrika vanim veinipiirkond paikneb Kaplinna taga Laudmäe varjus. Viinamarjakasvatus sai Constanita mäerinnakutel alguse 350 aastat tagasi. Kaplinnast pisut alla tunnise sõidu kaugusel paiknev piirkond on paljudele Lõuna-Aafrikasse saabuvatele turistide jaoks oodatud reisisihtkoht.

Contantia kuulub riigi kõige jahedamate veinitootmispiirkondade hulka ja seepärast on see tuntud peamiselt värskete Sauvignon Blanci ja Rieslingi veinide poolest. Lõuna-Aafrika vanima tootmispiirkonna keskmine temperatuur jääb tänu kahelt ookeanilt puhuvatele jahedatele tuultele alla 20 kraadi. Mere lähedus muudab Constantia ka vihmaseks piirkonnaks. Aasta jooksul langeb sademeid kuni 1000 millimeetrit, mille tõttu ei ole viinapuid lisaks kasta vaja.

Lisaks värsketele valgetele veinidele on Constantia tuntud ka magusate dessertveinide poolest, mis olid Euroopas populaarsed juba 19. sajandil. Magusad veinid talusid hästi merereise ja andsid eurooplastele hea võimaluse tutvuda Lõuna-Aafrika veinidega. On teada, et Constantia magusaid veine nautisid näiteks Napoleon ning inglise kirjanikud Charles Dickens ja Jane Austin.

Franschhoek

Lisaks Stellenboschile põikavad paljud Lõuna-Aafrikasse saabuvad veinituristid sisse ka prantsuse hugenottide asutatud Franschhoeki, mis tõlkes tähendab prantsuse nurgakest. Kuigi hugenottide saabumisest nimetatud piirkonda on möödunud üle 300 aasta, on prantsuse atmosfäär väikelinnas selgelt tunda. Franschhoeki ümbritsevad veinimõisad on nimetatud prantslastest asutajate järgi ning seda pitoreskset linna peetakse ka Lõuna-Aafrika gastronoomiliseks keskuseks.

Prantsusepärasus peegeldub ka Franschhoekis toodetavates veinides. Bordeaux' klassikalised sordid Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc või Petit Verdot on ühendatud paljudes Franschhoeki veinides. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud segudele toodetakse piirkonnas ka kvaliteetselt Chardonnay ja Sémilloni veine.

Planeerite reisi Lõuna-Aafrikasse?

Lõuna-Aafrika edelanurk kuulub maailma kaunimate veinitootmispiirkondade hulka. Seepärast veedavad paljud metsikutest loomadest ja loodusest huvitunud turistid paar päeva ka Kapimaa veinimõisaid külastades. Kuna kaugused on mõistlikud, teed heas seisukorras ja suunaviidad selged, on reisimine Lõuna-Aafrika veinipiirkondades lihtne.

Turistide rõõmuks on Lõuna-Aafrikas arvukalt veiniteekondi, mille ääres saab teha peatuse tutvumaks kohalike veinimõisatega ja degusteerida kohalike meistrite tooteid. Vanim veiniteekond tiirutab Stellenboschi ümbruses ja selle äärde jääb ligikaudu 130 veinimõisa.

1659 Esimese Lõuna-Aafrika veini aastakäik.

1679 Riigi teine kuberner Simon van der Stel asutab Lõuna-Aafrika esimese veinimõisa ja annab sellele nime Groot Constantia. Stellenboschi linnale antakse nimi van der Steli auks.

1688 Riiki saabuvad prantsuse hugenotid ja arendavad viinamarjakasvatust.

1761 Algab Lõuna-Aafrika veinide eksport. Ekspordiks minevad veinid on magusad.

1885 Lõuna-Aafrikasse jõuab viinamarjatäi ning hävitab 2/3 riigi istandikest.

1918 Asutatakse Kooperatiewe Wijnbouwers Vereniging ehk KWV

1925 Professor Abraham Perold ristab Stellenboschi ülikoolis sordid Pinot Noir ja Cinsault, millest saab Lõuna-Aafrikas tuntud sort Pinotage.

1973 Jõustub veiniseadus WO ehk Wine of Orgin.

1991 Apartheidi seadused tühistatakse ja paljud riigid lõpetavad Lõuna-Aafrika Vabariigiga seotud ostuboikoti.

Nederburg – Lõuna-Aafrika auhinnatuim veinimõis

Mis paneb ühe veinimõisa aastast aastasse ületama juba niigi kõrgele seatud eesmärke? Ikka see sama, millest kõik alguse sai ehk suur innukus ja ehe armastus veinide vastu. Nende järeleaimamatud puuviljad on tuntavad igas Nederburgi klaasis.

Lõuna-Aafrika ilmselt kõige aromaatsemad veinid leiavad pidevalt uusi sõpru. Nederburgi veinimõis asub Paarlis, umbes 45 minutit kestva autosõidu kaugusel Kaplinnast, veiniteekonna ääres Stellenboschi läheduses. Sealne edelaranniku kliima on sarnane Vahemere omale. Kuivad suved, mõõdukad sügised ja vihmarohked talved on viinamarjakasvatajatele ideaalsed.

Nederburgi tunnusmärkideks on traditsioonid ja kvaliteet, millega on ühendatud tarmukus, täpsus ja kannatlikkus. Nederburg valmistab elavaid ja puuviljaseid, struktuurilt klassikalisi veine, mis on saanud üle kogu maailma palju tunnustust. Veinimõis on tuntud ka veini ja toidu ühendamise poolest.

Turistidel on võimalus osaleda veinimõisa keldrites toimuvatel giidiga ringkäikudel ja degusteerimistel.

Traditsioonid, kvaliteet ja innovatsioon

Veinimõisa ajalugu ulatub aastasse 1791. Esimesed veinid villiti Nederburgi nime all aastal 1937. Johann Georg Graue oskuslikul juhtimisel arenes Nederburgist Lõuna-Aafrika tuntuim veinitootja. Graue filosoofia oli juba 1930. aastatel, et hea veini valmistamine algab viinamarjaistandusest. Koos poja Arnoldiga lõi ta Nederburgi külmlaagerdusmeetodi, mis oli tolleaegses Lõuna-Aafrikas veinitootmises revolutsiooniline.

Traditsioonide, kvaliteedi ja innovatsiooni valdkonnas tehtud töö on sillutanud Nederburgile teed rahvusvaheliseks veinimargiks. Mainet on Nederburg saavutanud ka rahvusvahelistel haruldaste tippveinide oksjonitel.

Veinisõpradele pakuvad Nederburgi hinnatud veinid lisaks turvalisusele, kindlusele ja heale hinna-kvaliteedi suhtele ka pisut „maagiat“. Nederburgi peaveinimeister Razvan Macici on veinimõisa praeguse edukuse võtmeisik.

Maailma auhinnatuimate veinitootjate hulgas

Nederburgi veinid on võitnud üle 200 auhinna ja nominatsiooni Londonis korraldataval konkursil International Wine and Spirits.

Lõuna-Aafrika esimene ja endiselt müüduim veiniala aastaraamat Patter’s Guide on kõikehõlmav, ajakohane ja autoriteetne giid, mis selgitab, kes on veinialal kes ja mis on mis. Sadu tootjaid, vahendajaid ja brände ning tuhandeid üksikuid veine tutvustav Platter’s Guide sisaldab informatiivses ja meelelahutuslikus vormis kõike, mida Lõuna-Aafrika veininduse kohta vaja teada on.

Nederburgi veinimõis Paarlis sai Platter’s 2012 Lõuna-Aafrika veinidele keskenduvas giidis oma kolmele veinile hindeks suurepärased viis tärni. Peale selle valis Platter’s Nederburgi aasta veinimõisaks 2011. Ka International Wine & Spirit Competition valis Nederburgi Lõuna-Aafrika aasta veinitootjaks 2012. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas veinieksperdid kõikjal maailmas Nederburgi veine hindavad ja sellele edukale tootjale tunnustust jagavad.

Veinimeister Razvan Macici – piiride purustaja

Altia tootevalikus on pool tosinat Nederburgi veini. Macici on rohkem kui kümme aastat vastutanud Nederburgi veinide tippkvaliteedi ja veinide arendamise eest. Mehe innovatiivsusest kõneleb Itaalia päritolu viinamarjasortidest Nebbiolo, Barbera ja Sangiovese valmistatud eritoode Ingenuity Italian Blend, mis omal ajal veinimaailma vapustas. Razvan degusteeris itaalia viinamarjade segu aastal 2002 Antinori veinimõisas Marchese Piero Antrinoris. Tema kommentaare meenutab veinimeister siiani muheledes. Antinori purskas: „Are you crazy” – kas olete hullud! Itaalias ei segaks keegi selliseid viinamarju omavahel. Mis on aga kõige põnevam: itaalia viinamarjad käituvad maakera teisel poolel teisiti kui kodumaal, mis tähendab, et ka selline vein säilib. Näiteks 2010. aastal valmistatud Ingenuity, mis avatakse aastal 2013, oleks Itaalias valmistatuna juba riknenud. Pinnas ja kliima avaldavad viinamarjadele oma mõju.

Razvani plaanib juba samalaadse hispaania stiilis segu loomist. Siiski on selle veinimeistri suurimaks ambitsiooniks valmistada suurepäraseid veine tavalistele inimestele.„99% veinidest avatakse aasta jooksul pärast ostmist,“ kõneleb Razvan. Inimesed ostavad veine enne pidusid või head söögikorda. Väga vähesed ostavad veine keldrisse laagerduma. Soovin, et Nederburgi veinid oleks joodavad kohe, kuid taluks ka mõned aastas hoidmist.“

Degusteerige Nederburgi koos toitudega

Nederburgi valgete veinide eest vastutav meister Natasha Williams usub, et tema valmistatud Nederburg Winemaster’s Reserve Sauvignon Blanc sobib hästi ka põhjamaisele maitsele. Selle juurde tasuks süüa näiteks kala, kanasalatit või ka tomatipõhjaga pitsat. Proovige näiteks koos toiduga voissa paistettujan ahventen.

Nederburgi veiniseeria uusim toode vahuvein Nederburg Premiere Cuvee Brut Fair Trade on suurepärane valik kevadisteks pidudeks ning Rootsi lauale.

Tummistest punastest veinidest on Nederburg Winemaster`s Reserve Edelrood suurepäraseks kaaslaseks punasele lihale, ulukilihale ning arvukatele pastaroogadele. Valmistamise kohta nt Grillipihvi Nederburgin tapaan

Tume marjane ja täidlane Nederburg Winemaster`s Reserve Shiraz on kõige sobivam hõrgu lambaliha või grillroa kõrvale. Vt retsepti ja juhiseid pestokuorrutetun karitsanfileen ja valkosipuli-perunapyreen .

Two Oceans – kahe ookeani vahel

Lõuna-Aafrika tipus kahe ookeani vahel on viinamarjakasvatuseks ideaalsed tingimused.

Two Oceansi veinide kodu on Lõuna-Aafrikas, millest tuleneb ka nimi. Hea Lootuse neemel kohtuvad India ja Atlandi ookean, mis tekitavad nn kahe ookeani efekti: merelt tõusvad värsked tuuled ja teisest küljest udusus ühendatuna lõpmatu horisondi ja energilise rannikupiirkonnaga loovad viinamarjakasvatuseks ideaalsed tingimused.

Tutvuge maitsvate toiduretseptidega

Louise Mérus on soome kokk, kes on elanud ja Lõuna-Aafrikas Kaplinnas. Tema erioskusteks on Aafrika rahvustoidud ja maitseained. Louise’i käte all võlutakse ka põhjamaistest toorainetest välja Lõuna-Aafrika hõrgutised – igale maitsele, igaks meeleoluks. Retseptid leiad Louise Mérus otsingusõna alt.

Autor: Antti Uusitalo (to use)

Autor: Antti Uusitalo

Helsingi restorani Savoy sommeljee