Õpime veine tundma!

Kui sa täna veel veinidest midagi ei tea, siis siit leiad paar nippi, millest võiks alustada. Veiniekspert Tatu Torikka tutvustab nii täiesti algajatele kui ka juba esdasijõudnud veinihuvilistele nelja erinevat võtet, kuidas veinidest ja veinimaailmast midagi aru saada.

Kuidas veini degusteerida?

Parim viis veinide tundma õppimiseks on nende eelarvamustevaba ja julge degusteerimine. Sellisel moel saab kõige paremini aru, mis veini juures meeldib ja mis mitte. Seega, selle asemel, et alati see sama tuttav ja heakskiidetud lemmikvein kaasa haarata, tasub proovida hoopis erinevaid veine.

Veini degusteerimisel on oluline erinevaid veine koos võrrelda ja arutleda veini välimuse, aroomi ja maitse üle. Kõige lihtsam oleks alustada ühe kindla viinamarjasordiga: nt valge Sauvignon Blanc või punane Cabernet Sauvignon. Ostke kolm-neli erinevat veini ühest viinamarjasordist ja proovige tunnetada nende erinevusi. Hea nipp on organiseerida veini degusteerimine sõprade ringis, sest nii on võimalik kulusid omavahel jagada.

Loorberi aroom Merlot veinis?

Maitsemeeli on võimalik arendada läbi praktika. Selleks, et veini aroominootidest ja maitsetest paremini aru saada, tuleks oma maitsemeeli treenida. Veinid sisaldavad enamasti maitsenüansse erinevatest puuviljadest, marjadest või hoopis ürtidest ja maitseainetest. Selleks, et need nüansid veini degusteerides ära tunda, peab sul olema eelnev kogemus neid maitstes või nuusutades. Näiteks kui sa tead, kuidas ananass lõhnab ja maitseb, siis oskad sa seda aroomi ka veinis ära tunda. Mida rohkem lõhna- ja maitsekogemusi sul on, seda värvikamalt oskad ka veini kirjeldada. Proovi näiteks mõnikord süüa tehes koostisosi nuusutada, siis oskad järgmine kord Cabernet Franc-is paprika aroomi ära tunda või loorberi lehte Merlot-s.

Loe veinidest internetist ja kirjandusest

Tänapäeva internet on teinud veinimaailmaga tutvumise väga mugavaks. Igasugune teave veinide kohta on vaid mõne kliki kaugusel ja seda kõikjal ning igal ajal. Näiteks joogikultuur.ee lehel on olemas palju üldinfot veinide, marjade, veinimaade ja -piirkondade ning veinitootjate kohta. Ka Vikipeedia pakub ohtralt usaldusväärset ja kvaliteetset üldteavet veini- ja infomaiale tarbijale. Veinialast kirjandust ja väljaandeid leidub erineva tasemega veinihuvilistele nii võhikutest ekspertideni. Näiteks raamatusarjas "For Dummies" räägitakse veinidest lihtsas ja kergesti mõistetavas keeles „Wine for Dummies“. Selleks, et veinidest paremini aru saada on oluline koguda teoreetilist infot ja ühendada see praktikaga ehk veinide degusteerimisega.

Vein ja terminoloogia

Tummine, tanniinne, happeline või nahkne? Ära lase veiniterminoloogial enda pead segi ajada ja üleüldse – ära suhtu veinidesse liiga tõsiselt! Veinidega seotud sõnavara on välja mõeldud selleks, et inimesed saaksid veinidest rääkides aru, millega tegemist on, kui räägitakse veini happelisusest või tanniinsusest. Nendest asjadest saab isegi algaja aru pärast seda, kui on tutvunud lisaks veinidele ka muude maitsetega. Lõppude lõpuks on aga veini maitse ja aroom väga individuaalne kogemus. Kui Sinu arvates maitseb roosa vein nagu maasikas, siis on sel maasika maitse ka siis, kui veini kohta öeldakse „külluslik“ või „sädelev“. Ära lase end seega keerulistest veinimõistetest segada, vaid kirjelda julgelt oma sõnadega neid maitseid, mida sa ise veini sees tunned!

Kui veiniteemad jooksevad üle pea kokku, tasuks pöörduda ekspertide poole. Näiteks on suurepäraseks infoallikaks restoranide töötajad. Nad on enamasti selle teemaga kursis ja räägivad hea meelega rohkem kui vaja.

Veinide kohta leiad veel infot siit:

Millise toidu kõrvale sobib Riesling? 

Kas pakivein erineb pudelis müüdavast veinist?

Kui kaua säilib vein?

Mis vahe on keeratava korgiga veinil ja naturaalse korgiga veinil?

Kuidas mõjutab veiniklaasi kuju veini maitset?

Millises vahuveiniklaasis säilivad mullid kõige kauem? 

Põnevat avastamist!