Roosa (rosé) vein

Roosa (rosé) vein turu parima hinnaga | Joogikultuuri e-pood

Joogikultuuri rosé veinide valik on lai, saadaval on veine erinevatest veinipiirkondadest ja hinnatud veinimajadelt. Lisaks on mitmed veinid hinnatud ka Vivino kasutajate poolt kõrgete hinnangutega, selle info leiad kiiresti tootenimetuse allolevast tekstist.

Üksuseid 1-12 - 23'st

Page
Määra kahanevas suunas

Üksuseid 1-12 - 23'st

Page
Määra kahanevas suunas

Mis on roosa (rosé) vein ja kuidas seda valmistatakse?

Roosa vein on punastest viinamarjasortidest valmistatud vein, mida toodetakse mitmel erineval meetodil ning maailma eri piirkondades. Uurime rosé veini valmistamise kunsti ning selgitame välja, millisest piirkonnast millise karakteriga roséd toodetakse.

Roosa veini värvus varieerub õrnast lõheroosast kuni sügava vaarikaroosani. Veini karakter võib olla kerge, kõrge happesusega ja mineraalne või jõuline ja mahlaselt marjane. Samuti on vein äärmiselt aromaatne, pakkudes puuviljaseid, tsitruselisi, lillelisi või värskeid noote ning selle maitse varieerub kuivast kuni magusani. Üldiselt on roosad veinid kergesti joodavad ning sobituvad hästi erinevate sündmuste ja roogadega.

Kuidas valmistatakse roosat veini?

Võluv roosa varjund saavutatakse veinis tänu unikaalsele veinivalmistamise protsessile, milles on ühendatud punase ja valge veini tootmise meetodid. Roosa veini valmistamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid.

Matseratsioon

Enamik rosé veine on valmistatud punastest viinamarjadest, kasutades lühiajalist matseratsiooni. Matseratsioon on veinitegemise meetod, kus viinamarju leotatakse koos kestadega. Lühiajaline tähendab, et viinamarja mahl on viinamarja kestadega kontaktis tavaliselt vaid mõned tunnid. Viinamarja kestad ongi just need, mis annavad veinile õrna roosa värvuse. Mida kauem on mahl kontaktis punaste viinamarjade kestadega, seda tumedam on veini värvus

Siin kehtib lihtne reegel: tumedama värviga roosa vein on täidlasema maitsega kui heledama värvusega.

Saignée meetod

Saignée meetodit meetodil valminud roosad veinid on enamasti komplekssema ja täidlasema kehaga kui teised stiilid.

Saignée meetodi puhul purustatakse punased viinamarjad ning lastakse neil suures mahutis või leotusvannides seista(12-24 tundi), kuni marjadest hakkab roosaka värvusega mahl välja nõrguma. Sellest esimesest mahlast, mis mahutist välja voolab, valmistataksegi rosé vein. Alles jäänud mahuti sisust tehakse kontsentreeritud ja jõulist punast veini. Saignée meetodil toodetud rosé-sid on kritiseeritud, et tegemist on justkui punase veini kõrvalsaadusega, kuid on ka vastupidiseid arvamusi, mis väidavad, et sellest meetodist on võimalik toota kõrge kvaliteediga elegantseid rosé veine.

Seda meetodi teatakse ka kui bleeding meetodi ehk nõrutamine või veritsemine eesti keeles.

Otsepressitud mahlast

Sellel meetodil valmistatud veinid on värvuse poolest kõige heledamad ning aroomilt õrnad ja delikaatsed.

Otsepressi puhul pressitakse punaseid viinamarju pehmelt ja lastakse viinamarja virdelt vabalt ning õrnalt voolata. Eesmärk on saada õrn heleroosa värvusega virre. Enne käärimist virre filtreeritakse, et eemaldada kõik tahked osakesed, mis hiljem veini maitset mõjutada võivad. Käärimine toimub enamjaolt madalal temperatuuril, et säilitada veini delikaatseid aroome ja värskust. Peale käärimisprotsessi lõppu filtreeritakse vein uuesti, et eemaldada sade ning lõpuks villitakse.

Valge vein + punane vein = roosa vein

Meetod, mille puhul lisatakse valgele veinile väike kogus punast veini, nimetakse segamiseks ehk blending. Seda meetodit kasutatakse enamasti rosé šampanjade valmistamiseks, kus valge ja punase veini kokku segamine annab šampanjale roosa värvuse. Champagne on ainuke veiniregioon maailmas, kus seda meetodit laialdaselt kasutatakse.

Roosa veini valmistamise piirkonnad ja stiilid

Roosat veini valmistatakse maailma eri paikades. Iga piirkond annab oma unikaalse karakteri veinile, luues erinevaid maitseprofiile ja omadusi. Roosa veini valmistamise tuntuim piirkond on ikooniline Provence Prantsusmaal, kus valmistatakse lausa 80% maailmas toodetavatest rosé veinidest. Provence rosé-d on oma olemuselt väljapaistvad ja elegantsed.

Roosa vein Prantsusmaalt

 Provence´ist tulevad peamiselt roosad veinid, millel on õrn lõheroosa värvus, värske ja mineraalne karakter ning aroomis tulevad esile lilled, luuviljad ning kerge marjasus. Peamiselt valmistatakse piirkonnas veine neljast viinamarjasordist: Grenache, Cinsault, Shyraz ja Mourvedre. Provence-is leidub 18 Côtes de Provence Cru Classé tähistusega veinimaja ning üks nendest on meie e-poes leiduv Domaine Ott. Domaine Ott on üks Provence-i tipp veinitootjatest ning alates 2022. aastast on kõik Ott-i veinid valmistatud orgaaniliselt kasvatatud viinamarjadest. Kerge mineraalsus, delikaatsus ja kerge tsitruselisus iseloomustab veinimaja üht lipulaeva: Domaines Ott Chateau De Selle Provence Rosé.

Prantsusmaal Lõuna-Rhone-is asuv Tavel on tuntud oma julgete, jõuliste ja sügavavärviliste roosade veinide tootmise poolest. Need veinid on tavaliselt täidlasemad, rikkalikumad ja intensiivsemad kui teised roosad veinid. Sageli on neil tumedam roosa või isegi helepunane toon, mis annab neile roosade veinide seas erilise välimuse. Tavel roséd on pigem tugevama struktuuriga, hea happesusega ja mõningal juhul ka tanniinsemad, pakkudes sügavust ja tekstuuri. Tavel Rosé valmistamiseks on lubatud kasutada üheksat viinamarjasorti ning peamiselt kasutatakse samasid sorte, mid Provence-is.

Võrreldes Tavel`i piirkonna stiiliga, on Languedoc´is valmistatud roosad veinid mitmekesisemad, need võivad ulatuda kergetest kuni keskmise täidlusena veinideni. Languedoc´i roosadel veinidel on heledam värv ja marjane või tsitruseline maitseprofiil. Need veinid on üldiselt kergesti joodavad, hea happesuse, värske ja meeldiva puuviljase profiiliga.

Põhja-Prantsusmaal Loire jõeorus leidub veel üks oluline rosé veini piirkond, Anjou, kus valmistatakse kergelt magusama stiiliga Rosé d'Anjou veine. Grolleau Noir on ainus viinamarja sort, mis on lubatud Rosé d'Anjou valmistamiseks ning veinivalmistamiseks kasutatakse peamiselt matseratsiooni meetodit. Rosé d'Anjou on värvuselt kirgas vaarikaroosa ning veini aroomis tulevad esile roosiõied, küpsed maasikad ning vaarikad ja kerge ürdisus. Hea näide Rosé d'Anjou veinist on poolmagusa ja värske stiiliga Roches-Linieres Rose D`Anjou.

Roosa vein Hispaaniast

Põhja-Hispaanias asuvast Navarrast tuleb mitmepalgeline roosade veinide valik. Nende veinide värvus varieerub kahvaturoosast kuni sügavama lõheroosani ning aroomipaletis on tunda punaseid puuvilju. Veinid on elava happesusega, puuviljased ning mõningatel juhtudel ka mineraalse iseloomuga. Navarra rosé-d on valmistatud peamiselt alati 100% Grenache viinamarjasordist ning laialt levinud on Saignée meetod.

Hispaania kuulus veinipiirkond Rioja toodab erilise iseloomuga roosasid veine. Rioja roséd on valmistatud Tempranillo ja Garnacha viinamarjadest. Veinid on kahvaturoosa värvusega  ning nende maitses on tunda meeldivat tasakaalu punaste puuviljade ja ürtide (vahel ka vürtside) vahel. Hea happesuse ja puuviljasuse suhtega ning elegantse karakteriga.

Roosa vein USA-st

California on tuntud oma mitmekesiste veinivalmistamise tavade poolest. Californias toodetud roosad veinid peegeldavad sageli veinivalmistajate innovatiivsust. Roosade veinide valik varieerub kergetest kuni täidlasema karakteriga veinide vahel. California roosade veinide maitse sõltub kasutatud viinamarjasortidest. Enamasti on nende maitseprofiilis tunda küpsete viljade vihjeid nagu nt maasikad, vaarikad või arbuus. Stiil võib ulatuda kuivast kuni magusani. Kõige tuntuim rosé vein Californias on kindlasti White Zinfandel. Tegemist ei ole viinamarjasordiga, vaid veinivalmistamise meetodiga. White Zinfandeli puhul kasutatakse Saignée meetodit Zinfandel marjasordil. White Zinfandel veinid on tavaliselt poolmagusa stiiliga ja nad on karakterilt rikkalikult marjased. Aroomis tulevad esile küpsed maasikad, vaarikad ja lillelisus. Meie valikus on lausa kaks head White Zinfandeli näidet: Barefoot White Zinfandel ja Gallo Family Vineyard White Zinfandel.

Napa Valley-s leidub väga erinevates unikaalsetes stiilides rosé veine . Kui Napa punased veinid on pigem traditsioonilised ja peamiselt Cabernet Sauvignon viinamarjasordist, siis rosé-de puhul Napa veinimeistrid eksperimenteerivad ja katsetavad erinevate sortidega. Rosé veinide värvused varieeruvad õrn lõheroosast kuni sügava korallpunaseni.

Roosa vein Itaaliast

Toscana piirkond on mitmekesise mikrokliima ja pinnasega, pakkudes erilise iseloomuga rosé veine. Rannikualadel valmistatud roosa veini karakter on värskendava happesusega ning kergelt soolakate nootidega. Sisemaal toodetud roosad veinid on aga täidlasema ja struktuursema iseloomuga.

Kuigi Veneto piirkond on tuntud Prosecco ja Amarone veinide tootmise poolest, valmistatakse seal ka roosasid veine, mida märgistatakse kui "Chiaretto" või "Rosato". Sealsed roosad veinid on pigem kahvaturoosa värvusega, värske iseloomuga, elava happesuse ja erksa puuviljase maitsega. Veneto roséd on tuntud kui kergesti joodavad veinid.

Veneto ühe tipptooja Masi roosa veini, Rosa dei Masi, puhul on kasutatud osaliselt appassimento meetodi ehk viinamarjad on enne pressimist kuivatatud. Appassimento meetod annab veinile juurde küpsemaid noote ja muudab tanniinid pehmemaks.

Roosa vein Portugalist

Vinho Verde on tuntud veinivalmistamise piirkond, kus valmistatakse värske iseloomuga ning elava happesusega veine. Ka roosad veinid, mis valmivad Vinho Verde piirkonnas, kannavad endas nooruslikku ja elavat iseloomu. Roséd on enamasti kahvaturoosa värvusega, kergelt kihisevad, värskendavad ja meeldiva happesusega. Heaks näiteks Vinho Verde rosé-st on poolkuiva ja marjase stiiliga Casal Garcia Vinho Verde Rose.

 

Toggle Nav