Vahuvein

Vahuveinid on oma nimele vastavalt pärast avamist vahutavad, kihisevad ja mullitavad joogid. 

Vahuveini valmistamiseks on neli meetodit, mille kõigi puhul on olulisel kohal süsihappegaas. Asjaolu, kuidas see gaas veini sisse saadakse, kõneleb palju vahuveini kvaliteedist.

1. Klassikaline meetod

2. Kiire ja lihtne tankimeetod

3. Ülekandemeetod on kompromiss eelneva kahe meetodi vahel

4. Süsihappegaasi pumpamine veini

Kuivad vahuveinid valmistatakse klassikalistest vähem aromaatsetest viinamarjadest nagu Chardonnay ja Pinot Noir, mis pärinevad tavaliselt külmema kliimaga piirkondadest. Kuiva stiili saamiseks on veini lisatud vaid väike kogus magusainet ning tavaliselt on need märgistatud Brut nimega. 

Siia kategooriasse kuuluvad:

·       Brut; 

·       Extra Brut ;

·       Brut Nature. 

Kuiva vahuveini stiiliga valmistatakse peamiselt šampanjasid, cavasid ja cremant vahuveine.

Kuivades vahuveinides on suhkrusisaldus kõige madalam:

·       Brut nature: 0-3 gramm liitri kohta, suhkrut lisatud ei ole;

·       Extra Brut: 0-6 g/l;

·       Brut: 0-12 g/l.

Maitselt kerge, kuid tunda on rohkem lillelisi ja puuvilja noote. Vahuvein on erinevatest sortidest kokku segatud. Näiteks Itaalias segatakse Pinot Grigio viinamarju teistesse baasveinidesse, et saada puuviljast maitset.

Selles kategoorias veine valmistatakse tavaliselt soojema kliimaga piirkondades, nagu Uue – Maailma veinipiirkonnad ja siia kuulub ka Prosecco.

Mõned näited:

·       Extra-Dry Prosecco; 

·       Frizzante;

·       Spumante;

·       Roosad vahuveinid;

·       Riesling Sekt (Saksamaalt ja Austriast);

·       Uue- Maailma vahuveinid;

·       Extra-Dry. 

Kerged ja lillelised vahuveinid on suhkrusisaldusega vahemikus 12-17 g/l. 

Magusad vahuveinid valmistatakse tavaliselt aromaatsetest viinamarjadest nagu näiteks Muscat. Kui veini on lisatud magusainet juurde, on see märgistatud järgmiselt: 

·       Dry;

·       Demi-Sec ja Doux;

·       Amabile ja Dolce;

·       Brachetto;

·       Asti Spumante.

Nagu nimigi ütleb, on siin kategoorias magusad vahuveinid ning sisaldavad ka kõige rohkem suhkrut:

·       Sec / Dry: 17-32 g/l;

·       Demi-Sec: 32-50 g/l;

·       Doux: 50 g/l.

Hästi valitud vahuveini peetakse ainsaks veiniks, mida võib serveerida läbi kogu söögikorra. Vaata nõuandeid vahuveini ja toidu kombineerimiseks!

Vahuvein on mitmekülgne ja stiilne jook toidu kõrvale. Kuna vahuveine toodetakse üldjuhul jahedamates tootmispiirkondades, on need juba loomult elavad ja värsked. Tänu erilisele hapukusele mahendavad vahuveinid toidu rasvasust ja aitavad luua tasakaalustatuma terviku. Vahuveinile on heaks kaaslaseks pliinid ja juustud. Ka kergematele magustoitudele leiab kaaslase magusamate vahuveinide hulgast.

Prosecco või Cava aperitiivina

Aperitiiviks ehk söögiisu tõstjaks sobivad kuivad või poolkuivad ning värskelt puuviljased vahuveinid. Vahuvein ongi tegelikult klassikaline aperitiiv. Selle juurde võib serveerida väiksemaid suupisteid nagu oliive ja tapaseid. Proovi näiteks "Aasta Vein 2022" hõbemedaliga pärjatud Raventos I Blanc De Blancs cavat.

Itaalias on väga populaarseks aperitiiviks Prosecco vahuvein, mida valmistatakse Põhja-Itaalias Glera nime kandvast heledast viinamarjasordist. Maitse värske ja noorusliku karakteriga Corte delle Calli Proseccot. 

Värskendav vahuvein aitab toitu seedida
Vahuvein sisaldab punastes viinamarjades leiduvaid polüfenoole, mis toetavad soolestiku mikrofloorat. Vahuveinid värskendavad tervikut ega jäta suhu rasket järelmaitset. 

Prosecco toidu kõrvale

Itaalias pakutakse Proseccot sageli enne pearooga ja antipasti valiku juurde. Seega võib jälgida sama loogikat, et pidulikule söömaajale eelnevale suupistelauale võib julgelt juurde sättida näiteks Canevel Brut Proseccot. Samamoodi sobitub Prosecco hästi oliivide, pähklite, krõbeleibade ehk bruschettade, artišoki, seente, mereandide, kala ja veel mitmete suupistelaua staaridega. Just mereannid ja kala on see, mida ka Canevel Prosecco sünnimaal väga sageli süüakse ja loomulikult ka Prosecco juurde pakutakse. Siia valikusse sobivad nii krevetid, karbid, austrid ja muud mereannid. Hea happesus ja tsitrusenoodid sobivad hästi mereandide maitsega kombineerimiseks. Ka lõhe, mis on meil ehk kõige sagedamini pidulikel puhkudel pakutav kala, on väga hea kombinatsiooni proseccoga sobitamiseks.

Vahuvein, cava, prosecco ja šampanja juustu kõrvale

Ka juustusõpradel tasuks proovida vahuveine toidu kõrvale. Näiteks täidlane ja pikalt pudelis laagerdunud aastakäigu šampanja ning Itaalia Parmigiano Reggiano pakuvad võrreldamatuid kombinatsioone. Küpselt puuviljane Rosé šampanja või Rosé cava ja legendaarsed prantsuse valgehallitusjuustud on teine näide klassikalistest paarilistest.

Kui rääkida üldisemalt Prosecco ja toidu sobitamisest, siis tuleb silmas pidada, et tegemist on delikaatse veiniga, millest võib leida nii tsitruselisi kui ka lillelisi noote, mistõttu ei tohiks teda sobitada liiga tugevamaitseliste toitude või näiteks ka vanade laagerdunud juustudega. Samas nooremate juustudega võib Prosecco moodustada üllatavaid ja suurepäraseid maitsekooslusi. Prosecco ergas hape suudab hästi tasakaalustada võiseid ja kreemiseid noori juustusid nagu näiteks buffalo mozzarella, burrata, ricotta, mõned sinihallitusjuustud või ka kitsejuustud. Ka brie ja camembert juustud võivad Proseccoga ilusaid kooslusi moodustada.

 Vahuveinidel on tähtis koht ka erinevate segujookide juures alates kokteilidest lõpetades boolidega. Vahuvein on väga hea kokteilide komponent, lisades joogile särtsu ja värskust! Vahuvein on näiteks klassikaliste kokteilide nagu Mimosa ja Aperol Spritzi üks tähtsaim komponent. Mimosa kokteili retsepti kohta loe rohkem siit. 

Kokteilide retsepte vaata siit.

Nipp! Vahuveini tuleks kokteilidesse alati lisada kõige viimasena, et mullid joogis kauem püsiks.