Valge vein

Kas sina teadsid, et valget veini võib toota nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest? Kui viinamarjade kestasegu eemaldatakse veinist kohe tootmise algetapis ning sel ei lasta mahlas tõmmata, siis veinile värvi külge ei jää.

Kui kestad veini sees ei ligune, ei moodustu veini sisse ka tanniine. Seetõttu ei saa klassifitseerida valgeid veine nii nagu punaseid veine täidlusastme põhjal, vaid seda tehakse magususe astme põhjal: kuivad, poolkuivad, poolmagusad ja magusad. Valge veini magusus sõltub viinamarjade suhkrust, millest suur osa muutub veini käärimise ajal alkoholiks. Veini alles jäävat suhkrut nimetatakse jääksuhkruks. Mida rohkem seda on, seda magusam vein on.

Tuntuimateks valge veini viinamarjasortideks on Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Riesling.

Valgete veinide puhul on klassikalisemateks kaaslasteks mereannid ja kalaroad ning rohelised salatid. Veini happed neutraliseerivad hästi kala rasvasust ja toetavad aedviljade hapukust. Hapukus rõhutab ka toidu maitseid ja toob aroomid paremini esile. Toome mõned serveerimise soovitused.

Austrid ja valge vein. Austrite puhul on veinivalikul mitu võimalust. Millist veini valida, määrab sinu enda eelistus. Küll aga võib nö vale veinivalik kaotada ära austrite õrna maitse või jätta metallise järelmaitse. Chablis on suurepärane kaaslane austrite kõrvale, kuna veinil on mitmekülgne maitsepalett alates peenest mineraalsusest kuni kõrgema happesuseni. Chablis sobib hästi praetud austrite ja kreemjate kastmetega. Proovi austrite kõrvale nt värsket ja mineraalset La Chablisienne Chablis Les Vénérables. Les Vénérables on väga omapärane Chablis, mille viinamarjad on korjatud 50-aastastel viinapuudelt.

Juustu ja veini kombineerimise põhireegel on: värske ja kerge vein sobib noore juustu juurde, täidlase maitsega vein pikalt laagerdunud juustu juurde.
Juustu ja veini kombineerimisel mõeldakse esmalt punase veini peale, kuid tegelikult oleneb veinivalik alati juustu omadustest. Suurepäraselt sobivad juustude kõrvale ka valge vein. Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning enamasti maheda maitsega. Kreemjuustu kerge maitse nõuab enda kõrvale kerget, elava happesuse ja mineraalse alatooniga veine. Sobivad näiteks Rieslingud või õrna mulliga vahuveinid. Kitsejuust on maitselt täidlasem ja rikkalikum kui lehmapiima juust. Intensiivse maitsega kitsepiimajuustu kõrvale sobib happelisem vein. Klassikaline kombinatsioon on mineraalne Chablis või Sauvignong Blanc. Kreemja tekstuuriga valgehallitusjuust on paljude gurmaanide lemmik. Pehme valge juustu kõrvale sobib hästi kerge valge vein. Pehme lehmapiimajuust sobib hästi neile, kes eelistavad intensiivsema maitsega juustu. Tugevamaitselise juustuga sobib hästi mahlase maitsega vein. Proovige näiteks poolkuiva valget veini, nt kerge poolkuiv valge vein Inycon Pinot Grigio.

Kalaroogadega sobivad üldjuhul värsked ja kerged veinid. Näiteks sobivad kerged ja puuviljase valged veinid ahvena ja koha kõrvale. Valge lihaga ahvena ja koha juurde tuleks valida kergelt puuviljaseid valgeid veine, mis ei hakka toidu enda ainulaadse maitse üle domineerima. Võis või õlis praetud kala nõuab, et veinil oleks ka hapukust, mis mahendab toidu rasvasust. Valiku võiks suunata näiteks hapukatele Sauvignon Blanci viinamarjadest veinidele, mis sobivad suurepäraselt järvekalade juurde. Soovitame nt puuviljase maitsega Nederburg 5600 Chenin Blanc.

Rukkijahus paneeritud ja rohkes võis praetud kalad (näiteks räim ja rääbis) nõuavad enda kõrvale veini, mille ergas hapukus värskendab kogu tervikut. Mõnusalt hapukaid veine võib leida jahedamatest veinipiirkondadest Põhja-Prantsusmaalt, Austriast, Saksamaalt ja Uue Maailma rannikupiirkondadest. Proovi nt Riesling Kalkstein.

Graavimine ehk õrnsoolamine on traditsiooniline soome kala säilitamise viis. Soolatud lõhe või siig on hõrgutised, millel on oluline roll jõulu- ja jaanipäevalaual. Kui taldrikul on soolakala, tuleks klaasi kallata vein, mis võiks olla kergelt magus. Prantsusmaal Alsaces või Saksamaa jõeorgudes valmistatavad poolkuivad Rieslingid on soolakalade kõrvale suurepärane joogivalik, nt Kendermanns Riesling Kabinett.

Rasvane lõhe sobib suurepäraselt suitsuahju, sest see kala ei kuiva kergesti, vaid säilitab hästi mahlakuse. Suitsutamine annab kalale tugeva maitse, seepärast peaks juurde joodav vein olema sügavam ja täidlasem, kuid samas ka happeline. Sellised omadused on paljudel uue maailma kergelt laagerdatud Chardonnay viinamarjast veinidel, nt meeldivalt pehme happesusega ja kreemikas Wynns Estate Chardonnay.

Pardi või hane juurde veini valides, tuleks mõelda suhteliselt kõrge happesusega veini peale, mis tasakaalustaks hästi rasvasemat linnuliha. Samas peab veinil olema ka puuviljane karakter, mis täiendab küllaltki intensiivse maitsega linnuliha. Veinivalikut mõjutab lisaks ka kastme või täidise segu. Mida rikkalikuma maitsega on linnu täidis, seda kõrgema happesuse ja puuviljasusega võiks olla vein, et seda tasakaalustada. Proovi näiteks kõrge happesusega rieslinguid, Wongraven Morgenstern Riesling või Nigl Freiheit Grüner Veltliner Rieslingut. 

Valge vein sobib suurepäraselt erinevate pühaderoogade juurde, vaata soovitusi siit →

Loe rohkem veini ja toidu sobitamisest siit.