Viski

Alkohol, mida destilleeritakse käärima lastud teraviljamassist, on viski. 

Šoti ja Kanada viskitootjad kirjutavad viski ingliskeelset nimetust „whisky“. Ameerika ja Iirimaa viski valmistajad lisavad ingliskeelsele nimetusele E-tähe „whiskey“ (mitmuses „whiskeys“).

Šotimaal toodetud viskit nimetatakse sageli lihtsalt „scotch“, kuid Iiri versioon on peaaegu alati Iiri viski, et seda Šoti omast eristada.

Kanada viskit tuntakse rohkem rukkiviski nime all, sest Kanada viski peamine koostisaine on rukis.

Ameerika Ühendriikides toodetud viskit tuntakse piirkonna nime, peamiste koostisosade ja valmistamisviiside poolest. Seetõttu võivad Ameerika viskipudelitel olla vastavad märgised „maisiviski“, „rukkiviski“, „Kentucky viski“ või Tennessee viski“.

Šotimaal on viskit destilleeritud sadu aastaid. Tõendid näitavad, et destilleerimiskunsti tõid riiki esimesena ilmselt kristlikud misjonäri mungad umbes 1100 pKr.

Põhiliselt toodetakse Šotimaal kahte tüüpi viskit: linnaseviski ja seguviski.

Linnase- ja seguviski erinevus tuleneb põhikoostisainete ja valmistamise erinevusest.

Linnaseviski puhul kasutatakse üksnes idandatud odrateri, mida on kuivatatud ja röstitud turbasambla tule kohal. Samuti peab kääritatud alkohol olema kaks korda padadestillaatoris destilleeritud.

Teraviljaviskit valmistatakse erinevast teraviljast, kuid valdavalt maisist, millele on lisatud väikestes kogustes nii idandatud kui ka idandamata teravilja. Teraviljaviskis kasutatavad linnased eristuvad seetõttu, et neid ei röstita turbasambla tule kohal. Lõpuks destilleeritakse teraviljaviski kolonndestillaatoris.

Šoti viski valmistamine

Šoti viski valmistamise protsess hõlmab järgmiseid etappe:

1.    Idandamine

2.    Meski tegemine

3.    Käärimine

4.    Destilleerimine

5.    Küpsemine

6.    Segamine

7.    Villimine

Iiri viskit valmistatakse peaaegu samal viisil nagu Šoti linnaseviskit, kuid mõne märgatava erinevusega. Need erinevused tulenevad Iiri viski maitse „kergusest“.

Iiri viskit valmistatakse:

·       Vedelikust, mida tehakse idandatud odrast ehk linnastest ja idandamata odrast, kus on väikeses koguses nisu, kaera ja rukist.

·       Odralinnastest, mis ei ole turbatule kohal kuivatatud (röstitud) ja seetõttu puudub sel eriline turbane või suitsune tunnus, mis on omane Šoti viskile.

·       Vedelikust, mida destilleeritakse alati kolm korda erinevalt linnaseviskist, mida destilleeritakse kaks korda padadestillaatoris, või teraviljaviskidest, mis on kolonndestillaatori destillaadid.

·       Viskidest, mis peavad seaduse järgi küpsema vähemalt viis aastat võrreldes Šoti viskiga, mis peab laagerduma vaid 3 aastat.

Kanada viski peab seaduse järgi olema valmistatud teraviljavedelikust või teraviljatoodetest ning see peab olema täielikult Kanadas valmistatud (kuigi villida võib seda mujal).

Kõik Kanada viskid on seguviskid ja tohutu hulk neist valmistatakse kolonndestillaatorites. Pärast destilleerimist läheb uus kange alkohol kasutatud või uutesse tammevaatidesse. Seaduse kohaselt peab Kanada viski küpsema vähemalt kolm aastat, kuigi tegelikult laagerdub enamik 4 kuni 6 aastat.

Ameeriklased valmistavad mitmeid viskitüüpe, kuid tuntumad neist on:

1.    Bourboni viski

2.    Tennessee viski 

Bourboni viski valmistamisel peab olema kasutatud 51% maisi. Selle viski kodu on Kentucky ja väga sageli esineb selle osariigi nimi Bourboni viski pudelisiltidel. Kuigi enamik Bourboni viskit toodetakse ikka Kentucky osariigis, lubab seadus valmistada seda ka mujal Ameerikas, kui seda toodetakse nõuetekohaselt.

Seaduse järgi peab Bourboni viski küpsema uues tammevaadis, et destillaat saavutaks puhta ja kareda maitse. Selle viski nõutav küpsemise aeg on vähemalt 2 aastat, kuigi suurem osa laagerdub vähemalt 4 aastat.

Teine tingimus, mille tavaliselt Bourbouni viski pudelisiltidelt leiab, on ainulaadne kääritamistehnika „hapu vedelik“. Selle meetodi puhul lisatakse üks osa eelmisel käärimisprotsessil saadud käärinud vedelik uuele käärimata vedelikule ja see toimib käärimisprotsessi käivitajana. Hoolimata nimest ei ole teadaolevalt selle tehnika tõttu lisandunud viskile haput või kibedat maitset.

Teisalt kasutatakse Bourboni magusa vedeliku kääritamise alustamiseks värsket pärmi.

Tennessee viskit valmistatakse Tennessee osariigis täpselt samal viisil nagu Bourboni viskit, kuigi see ei ole Bourboni viski.

Kasutatakse samuti hapu massi kääritamist. Tennessee viski filtreeritakse läbi puusöe kohe pärast destilleerimist ja enne laagerdumisele suunamist.

Viski on mitmekülgne jook, mis sobib hästi nii iseseisvaks nautmiseks kui kokteilidesse. Suurepärane komponent magus-hapukates Sour-kokteilides kui ka värske iseloomuga pikkades kokteilides. Vaata viskikokteilide retsepte siit!