Tere tulemast veinide maailma!
Selle osa eesmärk on teha sissejuhatus veinide maailma. Tutvume erinevate veinimaadega, maailma eri paigus kasvatatavate marjadega ning mitmekülgse veinitootmisprotsessiga. Kui veinidest mitte midagi ei tea, siis millest peaks alustama. Süvenedes maitsete maailma, hakkad Sa veine paremini mõistma. Altia Akadeemia veiniekspert Tatu Torikka tutvustab siinkohal nii täiesti algajatele kui ka mõnede veinidega juba tutvust teinutele viit võtet, kuidas veinidest midagi aru saada!
1. Proovi, maitse, võrdle
Parim ja olulisim viis veinide tundma õppimiseks on nende eelarvamustevaba ja julge degusteerimine. Sellisel moel saab kõige paremini aru, mis veini juures meeldib ja mis mitte. Seega, selle asemel, et alati üks ja sama tuttav ja heakskiidetud lemmikvein kaasa haarata, tasub proovida hoopis erinevaid veine.
Veini degusteerimist ja võrdlemist lihtsustab see, kui ühe korraga proovitakse mitmeid erinevaid veine. Alati ei pruugi mäletadagi, kuidas eelmisel nädalavahetusel avatud pudel maitses. Alusta näiteks ühest viinamarjasordist, nt valge Sauvignon Blanc või punane Cabernet Sauvignon, ning osta kolm-neli erinevat veini ja proovi tunnetada nende erinevusi. Näiteks sõprade ringis degusteerides on võimalik jagada omavahel nii kulusid kui ka arvamusi veinide kohta.
2. Kõrvale tükike veini toorainet
Maitsemeel areneb ainult proovides, mistõttu tasub degusteerimisprotsessi kaasata ka muid maitseid. Veinid sisaldavad enamasti maitsenüansse näiteks erinevatest marjadest ja puuviljadest või hoopis ürtidest ja maitseainetest. Seega on soovitatav proovida ka veini tooraineid oma esialgsel kujul. Näiteks kui veinipudelil on kirjas, et sel on Hiina litšipuu aromaatne maitse, tasuks proovida, kuidas maitseb litšipuu vili ja leida sama maitset ka veinist.
Ka veinide põhimaitsed – hapu, magus, tanniinne – tuleks detailselt lahti harutada, just nagu veinide ülejäänud maitsedki. Näiteks proovides sidrunimahla, tunneme haput maitset ning suhkruleem on jällegi magus. Tanniinide ehk parkainetega on võimalik tutvuda näiteks musta teed juues. Must tee sisaldab palju parkaineid ning suhu (igemetele) jääb selline nn paks tunne nagu ka veinides olevate parkainete puhul.
3. Sukeldu internetti ja kirjandusse
Tänapäeva internet on teinud veinimaailma sukeldumise väga mugavaks, kuna igasugune teave veinide kohta on vaid mõne kliki kaugusel ja seda kõikjal ning igal ajal. Näiteks joogikultuur.ee lehel on olemas palju üldinfot veinide, marjade, veinimaade ja -piirkondade ning veinitootjate kohta. Ka Vikipeedia pakub ohtralt usaldusväärset ja kvaliteetset üldteavet veini- ja infomaiale tarbijale.
Ka veinialast kirjandust ja väljaandeid leidub nii võhikutele kui ka ekspertidele. Näiteks raamatusarjast For Dummies räägib veinidest lihtsas ja kergesti mõistetavas keeles „Wine for Dummies“. Veinide kohta loetud infost tasub endale tervik tekitada aga alles pärast veini maitsmist. Veinidega ongi kõige parem tutvuda nii, et veini teoreetilise osaga ühendatakse praktiline osa, st veinide degusteerimine!
4. Küsija suu pihta ei lööda
Milline vein sobib pajaroa kõrvale? Millise toidu kõrvale sobib Riesling? Kas odav vein on kehvem kui kallis vein? Appi! Kui veiniteemad jooksevad üle pea kokku, tasuks pöörduda tingimata ekspertide poole. Näiteks on suurepäraseks infoallikaks restoranide töötajad. Nad on enamasti selle teemaga kursis ja räägivad hea meelega rohkem kui vaja.
5. Võta vabalt ja kasuta oma väljendeid
Tummine, tanniinne, hapukas või nahkne? Ära lase veiniterminoloogial enda pead segi ajada ja üleüldse – ära suhtu veinidesse liiga tõsiselt. Veinidega seotud sõnavara on välja mõeldud selleks, et inimesed saaksid veinidest rääkides aru, et millega on tegemist, kui räägitakse näiteks veini happelisusest või tanniinsusest. Nendest asjadest saab isegi algaja aru pärast seda, kui on tutvunud lisaks veinidele ka muude maitsetega. Lõppude lõpuks on aga veini maitse ja aroom väga individuaalne kogemus. Kui Sinu arvates maitseb roosa vein nagu maasikas, siis on sel maasika maitse ka siis, kui veini kohta öeldakse „pakkuv“ või „sädelev“. Ära lase end seega žargoonil segada, vaid kirjelda julgelt oma sõnadega neid maitseid, mida Sa ise veini sees tunned!
