Caliterra

Tšiili – Eesti veinisõprade lemmik

Mahlakad Tšiili punased veinid on juba pikka aega eestlaste lemmikud. Läheme koos sommeljee Antti Uusitaloga veinireisile Tšiilisse!

Tšiili veinikultuuri alguseks peetakse suurte maadeavastuste aega. Üsna tõenäoliselt toodi esimesed viinamarjataimed Tšiilisse Peruust aastal 1551 hispaanlase Francesco de Aguirre ekspeditsiooni käigus. Keegi ei ole siiski suutnud päris täpselt kindlaks teha, milliseid sorte hispaanlane Tšiilisse istutas, kuid üsna suure tõenäosusega võis selleks olla punane País, mis oli veel eelmisel sajandil Tšiili enim kasvatatud viinamarjasort.

Pärast Tšiili iseseisvumist 19. sajandi alguses arenes sellest üks Lõuna-Ameerika demokraatlikumaid riike. Maa muutus tänu kiiresti arenevale kaevandustegevusele üha rikkamaks ning riiki saabus parema elu otsingutel üha uusi ümberasujaid. Suurem osa uutest elanikest oli pärit Euroopa traditsioonilistest veiniriikidest. Lõuna-Ameerikasse saabunud ümberasujad märkasid peagi, et Tšiili kliima sobib suureäraselt viinamarjade kasvatamiseks ja riiki tekkis üha uusi istandusi. Uued ja ettevõtlikud viljelejad laiendasid ka riigis kasvatatavate viinamarjasortide hulka, tuues uusi sorte Prantsusmaalt Bordeaux’st. Don Silvestre Ochagavía Echazarreta ja Don Maximiano Errázuriz olid esimesed viinamarjakasvatajad, kes alustasid prantsuse sortide Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenère ja Cabernet Franc kasvatamist Tšiilis.

Tšiili kasv maailma suuruselt viiendaks ja rahvusvaheliselt hinnatud veine tootvaks riigiks on toimunud siiski alles viimaste aastakümnete jooksul. Tšiili veinide eduloo aluseks on mereäärse kliima suurepärased kasvutingimused, kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtt ning rahvusvaheline veinitarbimise kasv. Viimastel aastatel on Tšiili viinamarjakasvatus levinud soojast keskorust põhja, lõunasse ja ka rannikule, mille kliima võimaldab kasvatada ka jahedamaid olusid eelistavaid sorte. Keskorus valmivad mahlaselt puuviljased ja pehmed punased veinid on tuttavad juba paljudele veinisõpradele. Tšiili järgmiseks katsumuseks on tõestada, et riigis leidub ka jahedamaid piirkondi, mis sobivad heledate Sauvignon Blanci ja Rieslingi veinide tootmiseks.

Tšilli veinitootmise ajalugu ja tähtsamad daatumid

Tšiili viinamarjakasvatuse varasematel aastatel oli oluline roll Lõuna-Ameerikasse saabunud vaimulikel. Vein oli tähtsal kohal katoliku kiriku jumalateenistustel ja pidustustel, seepärast otsisid uuele mandrile saabujad viinamarjakasvatuseks sobivaid piirkondi. Tšiili veinitootmise algusajad olid keerulised, sest Andide lääneküljel elanud põlisrahvad ei suutnud võõrvallutajate kohalolekuga leppida. Paljud Tšiilisse istutatud istandused hävisid Hispaania uusasukate ja põlisrahvaste võitluste käigus.

Ka Hispaania kuninga välja antud käsud seadsid 17. sajandil Tšiili veinitootmisele piiranguid. Aastal 1641 Iberia poolsaarel allkirjastatud seadus määras, et Tšiilisse rännanud uusasukad peavad tooma vajaliku veini Hispaaniast ja viinamarjaistanduste rajamine Lõuna-Ameerikasse keelati. Kuigi kõik tootjad ei nõustunud ookeani tagant tulnud käsu täitmisega, tõi kuninga seadus kaasa viinamarjade ületootmise ning paljude pisco destilleerimiskodade tekke, kus Tšiili pinnal kasvanud viinamarjadest aeti puhast alkoholi.

Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alguses Hispaania mõjuvõim uue maailma asumaades siiski nõrgenes. Nagu ka teistes Lõuna-Ameerika asumaades sai ka Tšiilil Hispaania võimu all olemisest ja sealsele kuningale maksude maksmisest lõpuks mõõt täis. Tšiilis alustati iseseisvussõda 1810. aastal ja lõplik võit tuli 1817, kui tšiillane Bernardo O'Higgins ja argentiinlane José de San Martín lõid hispaanlasi Chacabuco lahingus.

Tšiili veinitootmise verstapostid

1535 Esimesed hispaanlased saabuvad praeguse Tšiili aladele otsima kulda ja muid rikkusi.

1554 Hispaaniast Lõuna-Ameerikasse saabunud vallutajad istutavad Tšiili aladele esimesed viinapuud.

1818 Tšiili saavutab Hispaania võimu alt iseseisvuse.

1830 Prantslane Claude Gay asutab katseaia nimega Quinta Normal Agriculture, kuhu istutatakse Euroopast toodud sorte. Istanduses on 400 000 taime ja 70 eri sorti viinamarju.

1889 Tšiili punane vein võidab esimest korda Grand Prix Pariisis korraldatud veinide konkursil.

1978 Hispaania veinimeister Miguel Torres asutab veinitootmise Curicós ja võtab kasutusele Tšiilis varem tundmatud terasvaadid.

Tšiili on pikkuselt Brasiilia järel maailma pikim riiki, kui pikkust mõõta lõuna-põhjasuunas. Lõuna-Ameerika mandri nn selgroog on kokku 4200 kilomeetrit pikk, laiust on Tšiilil kõige rohkem 400 kilomeetrit. Pikkuse tõttu varieerub Tšiili kliima hõõguvast kuumast Atamaca kõrbest kuni Põhjamaade kliimat meenutava lõunatipuni.

Tšiili viinamarjaistandused paiknevad riigi keskosas ja jagunevad u 800 km pikkusele alale. Selle veinitootmispiirkonna ulatuses varieerub kliima ranniku jahedamatest orgudest kuni keskoru kuuma madalikuni. Suurem osa Tšiili veinidest toodetakse riigi pealinna Santiago lõunaküljele jäävas keskorus, mis asub idas kõrguvate lumiste tippudega Andide ja läänes asuvate rannikumägede vahel. Keskoru kliima on vahemereline ja väheste sademetega. Kuna sademeid langeb vaid 38 cm aastas, on viinamarjade lisakastmine vajalik peaaegu kõigis istandustes. Vaid vanemate taimede juured on tunginud piisavalt sügavasse pinnasesse, et leida taimedele vajalikku niiskust. Rannikumägede ja Andide lähedusse rajatud istanduste öiste ja päevaste temperatuuride erinevused on keskorust suuremad, sest öisel ajal laskub jahedam õhk mägedest aedadesse. Päevaste ja öiste temperatuuride kõikumine suurendab viinamarjade happelisust ja tagab veinide värskuse.

Tšiili noorimad viinamarjaistandused paiknevad ranniku läheduses, kus Vaikselt ookeanilt puhuvad tuuled istandusi jahutavad. Keskoru jahedama kliima tõttu saab rannikul kasvatada ka selliseid sorte nagu Sauvignon Blanc, Pinot Noir ja Riesling. Värskete veinide populaarsuse kasv on pannud viinamarjakasvatajaid otsima uusi tootmispiirkondi ka põhja- ja lõunapoolt. Santiagost umbes 400 km kaugusel asuv Limarí on populaarsust koguv veinipiirkond, kus valmistatud veinid hämmastavad oma värskuse ja hea struktuuriga. Ka lõunapool asuv Bío org on viimastel aastatel tuntust kogunud kui hapukate Rieslingi veinide tootmispiirkond.

Põhjapool paiknev kuum Atamaca kõrb, läänes paiknev Vaikne ookean, lõunas paiknevad jääliustikud ning kõrgustesse pürgivad Andid loovad Tšiilile sellised tõkked, tänu millele on paljud taimede kahjurid ja haigused riigis täiesti tundmatud.

Tšiili peamised veinitootmispiirkonnad

Maipo

Maipoga on lihtne tutvust teha Santiago de Chile kaudu, sest osa selle veinipiirkonna istandustest paikneb pealinna vahetus läheduses. Paljud Maipos paiknevad vanad veinitootjad on pidanud linnast kaugemale kolima, kuid osa vanadest istandustest on turistide rõõmuks taastatud.

Maipo on Tšiili üks vanemaid veinitootmispiirkondi. Esimesed viinamarjataimed istutati riigi pealinna lähedusse juba 1540. aastatel, kuid veinist sai piirkonna oluline tegevusala alles 19. sajandil. Maipot kutsutakse tihti Tšiili Bordeaux'ks. Selle põhjus peitub orus kasvatatavates viinamarjasortides, mis toodi Lõuna-Ameerikasse Prantsusmaalt. Maipo istandike kuningas on Cabernet Sauvignon. Sõstralise aroomi poolest tuntud sordile järgnevad ka muud Bordeaux's tuntud punase viinamarja sordid, näiteks Merlot ja Cabernet Franc.

Maipo jagatakse kolmeks alampiirkonnaks. Alto Maipo paikneb Santiago idaküljel lumiste tippudega Andide nõlval. Seal on osa viinamarjaistandustest istutatud mäerinnakutele, mis ulatuvad merepinnast 400–800 meetri kõrgusele. Öisel ajal mägedest laskuv jahe õhk jahutab Alto Maipo istandusi, kuid päevasel ajal taevast kiirgav kuum päike tagab viinamarjade mahlakaks küpsemise. Öiste ja päevaste temperatuuride erinevused parandavad veini struktuuri. Alto Maipo on tuntud tumedate Cabernet Sauvignoni veinide poolest, milles on ühendatud täidlus ja elegants. Central Maipo istandused paiknevad Andidest alguse saava Maipo jõe ääres ja sealse madaliku keskmine temperatuur on Alto Maipost mõni kraad kõrgem. Tänu soojemale kliimale on Central Maipo veinid mahlakalt puuviljased ja pehmed. Maipo jõe lauskmaal toodetakse Tšiili tuntuimaid Carménère veine. Tänu soojale kliimale on Central Maipo ideaalne kasvukoht Prantsusmaalt Tšiilisse toodud sortidele. Viimastel aastatel on Maipo veinipiirkond kasvanud ka läänesuunas ja uusi istandusi on istutatud rannikumägede lähedusse. Läänes on kliima Central Maipost pisut jahedam, mistõttu piirkonnas kasvatatakse peamiselt heledaid sorte Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Eesti kõige populaarsemate ja auhinnatumate Tšiili veinide tootja Tarapáca veinid toodetakse Maipo Valley’s Isla de Maipos.

Aconcagua

Aconcaguan veinipiirkond on oma nime saanud tegelikult Argentiina poolel paikneva peaaegu 7000 meetri kõrguse Lõuna-Ameerika kõrgeima mäetipu järgi. Viinapuudele vajalikust kastmisveest Aconcaguas puudust ei ole, sest kevadisel ajal mägedest sulav lumi valgub piki jõgesid orgudesse, kus viinamarju kasvatatakse. Aconcagua kuulub Tšiili väiksemate veinipiirkondade hulka. Istandused paiknevad vaid 1100 hektari suurusel alal Aconcagua jõe ümber.

Aconcagua Valley kliima iseloomulikuks jooneks on varajane kevad ning keskorust pikem kasvuperiood. Klimaatiliselt on oru ilmaolud ranniku ja Andide jalamil paikneva San Filipe linna vahel erinevad. Rannikul on kliima Vaikselt ookeanilt puhuvate tuulte tõttu jahe ning seepärast sobib see ka valgete Sauvignon Blanci veinide tootmiseks. Mida läänepool istandused paiknevad, seda soojemaks kliima muutub. Sisemaa päikselised ja kuumad ilmaolud pakuvad häid võimalusi sortide Cabernet Sauvignon ja Syrah kasvatamiseks. Aconcaguas on katsetatud ka Itaaliast toodud Sangiovese kasvatamist. Tulemused on olnud üsnagi lootusrikkad. Aconcagua Sangiovese veinid on hämmastanud paljusid veinisõpru oma pehme puuviljasse maitsega.

Limarí asub 420 kilomeetri kaugusel Santiagost ja see on Tšiili üks põhjapoolsemaid venipiirkondi, kus on põimunud traditsioonid ja tänapäev. Esimesed viinapuud istutati Limarísse juba 16. sajandi lõpus, kuid Hispaania kuninga välja antud veinitootmiskeelu tõttu sai piirkonnast hoopis pisco viinamarjaviina tootmispiirkond. Alles viimastel aastatel on Tšiili veinitootjad huvitunud ka Limarí kasvutingimustest, mis võimaldavad valmistada heledaid ja struktuuriküllaseid veine.

Limarí enim kasvatatud viinamarjasort on Chardonnay, millest valmistatud veinides on parimal moel ühendatud loomulik värskus ja kerge mineraalsus. Punastest sortidest kasvatatakse kõige rohkem sorte Syrah ja Cabernet Sauvignon, kuid oma positsioone on tugevdanud ka jahedamat kliimat eelistav Pinot Noir.

Casablanca

Casablanca veinipiirkond asub Vaikse ookeani ranniku läheduses, 80 km riigi pealinnast Santiagost läänes. Piirkonna viinamarjakasvatus sai hoo sisse alles 1980. aastatel, kui tekkis huvi Casablanca võimaluste suhtes kasvatada jahedamatesse ilmaoludesse sobivaid sorte nagu Sauvignon Blanc ja Pinot Noir. Ranniku läheduses paikneva veinipiirkonna esimeseks viinamarjakasvatajaks loetakse Pablo Morandét, kes rajas Casablancasse esimese viinamarjaistanduse aastal 1982.

Casablanca jahedust saab tunda ennekõike hommikuti, kui Vaikse ookeani hoovustest mõjutatud õhk oru istandusi jahutab. Jahe kliima tekitab viinamarjades loodusliku happelisuse ja värske aroomi. Tänu jahedale kliimale on ka kasvuperiood pikem kui kuumas keskorus. Lisaks värskendavatele valgetele ja kergetele punastele veinidele toodetakse Casablancas mõnusalt magusaid veine, milles kasutatud viinamarjad on koristatud istandustest väga küpsenuna hilissügisel.

Rapel

Rapel on tuntud peamiselt kergelt puuviljaste punaste venide poolest. Piirkonnas kasvatatavad peamised viinamarjasordid on Cabernet Sauvignon, Merlot, Carménère, Syrah ja Malbec. Rapeli jahedama kliimaga osadesse on istutatud ka sorte Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Bío Bío

Keskoru lõunaküljel paiknev Bío Bío on tõusnud huviorbiiti alles viimasel aastakümnel, kui Tšiili viinamarjakasvatajad on otsinud uusi valgetele viinamarjasortidele sobivaid jahedamaid tootmispiirkondi. Bío Bío asub 450 kilomeetri kaugusel Santiagost ning sealne kliima on keskorust selgelt jahedam ja niiskem. Tänu jahedusele sobib Bío Bío näiteks selliste sortide kasvatamiseks nagu Riesling, Gewürztraminer ja Viognier. Piirkonnas on viimastel aastatel õnnestunud toota kergeid ja värskeid vahuveine.

Veinireisile Tšiilisse

Veniturism on Tšiilis viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Turistid üle kogu maailma tulevad tutvuma Tšiili veinidega, mis on praeguseks tuntud juba kõigil mandritel. Veiniturismi hoogustumise tulemusel on riiki saabunud turistidele planeeritud marsruute, mis lihtsustavad orienteerumist eri piirkondade vahel ning aitavad leida vaatamist ja nautimist väärivaid kohti, hotelle ja restorane.

Ainuüksi Santiago de Chiles on mitmeid veinibaare, kus läbitud degustatsioon annab väga ülevaatliku pildi riigi arenevast veinikultuurist. Kui aega on rohkem, võib Santiagost teha päevase reisi Maipo orgu või ranniku äärde Casablancasse.

Tšiili veinipiirkondade vahel liikumiseks on kõige parem rentida auto. Läbi riigi kulgev Pan America kiirtee on heas korras ja tuntuimad veinipiirkonnad jäävad selle äärde. Kuigi paljude veinitootjate uksed on külastajatele alati avatud, tasub siiski eelnevalt kontrollida lahtiolekuaegu. Tšiilis tuleb kasuks hispaania keele oskus, sest eriti väiksemate veinitootjate juures ei pruugi ingliskeelset tõlki alati saada olla.

Tšiilisse reisi planeerimisel tasub tutvuda Tarapaca´d  esindava tootjaga: http://tarapaca.cl/

Fresita – maasikaline kunstiteos Tšiilist

Ainulaadne Fresita vahuvein on Casal del Gorchsi meistriteos, milles on ühendatud riigi pikaajalised veinitootmise traditsioonid ning eheda maasika parimad omadused.

Selle tootja tuntuim jook on Fresita, mis tähendab hispaania keeles maasikat ja on ka nimele kohaselt valmistatud maasikatest. Fresita tootearendus kestis aastaid. Casal del Gorchsi veiniekspertide eesmärk oli luua ainulaadne ja looduslik vahuvein, milles on ühendatud parimad vahuveni traditsioonid ja maasikas. Vahuveini sõbrad on juba varemgi lisanud kihisevasse vahuveiniklaasi värskeid maasikaid, seepärast oli loomulik luua jook, kus need kaks komponenti on maitsval moel ühendatud.

Maasikatest valmistatav püree toodetakse salajase retsepti alusel ja see lisatakse vahetult enne vahuveini villimist. Nii tekib Fresita hägune maasikapunane värv ning ehe maasikalõhn kerge tsitruse nüansiga. Lõpptulemuseks on eestlaste maitsega ideaalselt sobiv vahuvein.

Maasika kodumaa on Tšiili

Eestlaste armastust maasikate vastu ilmestab hästi ütlus „oma maa maasikas, võõra maa mustikas“, kuid vähesed teavad, et selle punase marja kodu on tegelikult Tšiilis.

Fresita valmistamiseks valitavad maasikad on pärit Põhja-Euroopa kliimat meenutavast Patagooniast ehk Lõuna-Tšiilist. Patagoonia piirkonnas kasvavad maasikad on tuntud oma hõrgu aroomi ja magusa maitse poolest.

Maasika kohta veel üks fakt: maasikas oli algselt valge mari, kuid sellest aretati tasapisi ka punane variant.

Vt retsepte:

Fresita-Blossa

Fresita kannukokteil

Tippvein esmaklassilistes oludes

Tarapacá viinamarjaistandused asuvad Tšiili väikseimas kuid samas kuulsaimas veinipiirkonnas Maipo Valley Isla de Maipossa. Piirkonna vahelduvate temperatuuride ja rikka ökosüsteemiga keskkond loob suurepärased tingimused esmaklassilise veini valmistamiseks. Viinamarjade ainulaadsust tõstavad ka viinamarjaistandusi piirav Maipo jõgi ning ümbritsevad Andide mäed, mille sulamisveed maid kevadeti kastavad.

Veinitootja peaveinimeistriks on teenekas Sebastián Ruiz. Ta on varem vastutanud Argentiina La Celia ja Tamarí veinide valmistamise eest. Sebastiani visioon on muuta Tarapacá Gran Reserva veinide kvaliteet veelgi paremaks.

Ehitamisel on väike elektrijaam, kus energia tootmiseks kasutatakse jõe veevoolu energiat. Veevool juhitakse spetsiaalse kanali kaudu turbiinile, misjärel sama kogus vett tagastatakse alglätetele, mis tagab protsessi jätkuvuse. Võimsuseks saab u 250 kW kuus. Võimalik kasutamata energia juhitakse riigi elektrivõrku.

Projekt viiakse läbi koostöös kohaliku energiafirmaga. Paigaldamise ja elektrijaama käitamise eest vastutav energiafirma peab veinipiirkonda hüdroelektrijaamale väga soodsaks kohaks. Piirkonnas on hüdroelektrijaama ehitamiseks suurepärased loodusolud, samas ka selgelt määratletud veekogude kasutusõigused ning valmis kastmiskanal.

Eesmärgiks on, et kuni 50% Tarapacá energiavajadusest kaetaks taastuva/rohelise energia kaudu. Tarapacá kuulub VSPT Groupi, mille eesmärk on vähendada tegevuse süsinikujalajälge ning võtta kasutusele uusi säästvaid töömeetodeid.

Veinimeister Sebastian Ruiz & Cabernet Sauvignon

Tarapacá peaveinimeister Sebastian Ruiz kõneleb oma lemmikviinamarjast. 

Milline on Teie lemmikviinamari ja miks?

Kindlasti Cabernet Sauvignon. See mitmekülgne, sametine, vürtsikas, puuviljaselt jõuline ja suure tanniinisisaldusega sort on muutnud Tšiili tuntud veiniriigiks. Cabernet on rahvusvaheliselt kuulsaim punane sort ning Tšiili Maipo Valley on tuntud oma kõrgekvaliteetsete Cabernet veinide poolest.

Milliseid veine Cabernet Sauvignonist üldse valmistatakse?

Cabernet Sauvignon sobib väga mitmesuguste veinide valmistamiseks. Elavates, kergetes rosé veinides tulevad esile viinamarja rikkalik puuviljasus ja nooruslikkus. Täidlasematele punastele veinidele annab Cabernet Sauvignon mitmemõõtmelisust ning iseloomu ja struktuuri. Tšiilis osatakse seda hästi kohandatavat ja lõpmata mitmekülgset viinamarja tõesti hästi kasvatada!

Milliste toitudega Cabernet Sauvignoni veinid kõige paremini maitsevad?

Cabernet Sauvignon sobib loomulikult paljude eri tüüpi toitudega ja on suurepärane valik paljudes olukordades. Lisaks punasele lihale on see minu lemmik ka küpse juustu, nt tugeva Cheddari ja kuivatatud puuviljade kõrvale. See kombinatsioon toob esile veini mitmemõõtmelisuse. Proovige keskmiselt täidlasi Cabernet Sauvignoni veine ka pastaroogade või kalaga, nt lõhe või tuunikalaga.

Millist Cabernet Sauvignoni veini soovitaksite Eesti veinisõpradele ja millise toidu juurde see eriti sobib?

Tunnistan, et olen pisut erapoolik, kuid võin siiski soojalt soovitada Tarapacá Gran Reserva Cabernet Sauvignoni, sest selles tulevad kõige paremini esile Maipo oru viinamarjade parimad omadused. Tegemist on tõelise Tšiili kvaliteetveiniga, mis ei tekita pettumust ei üksi nautides ega sõpradega jagades. Toidusoovituseks annan oma lemmikroa, milleks on pikalt hautatud Bologna kaste pastaga. See on kindel valik.

  1. Santa Christina Sauvignon Blanc
    Santa Christina Sauvignon Blanc
    Äärmiselt puuviljane ning värske valge vein. Sobib aperitiiviks, värskete salatite, suupistete ja valge kala juurde.
    4,99 €
    Laost otsas
  2. Tarapaca Chardonnay
    Tarapaca Chardonnay
    Veini värskes maitses on tunda rikkalikult troopilisi puuvilju. Sobib suurepäraselt kalaroogade ja delikatessidega.
    6,99 €
  3. Tarapaca Gran Reserva Cabernet Sauvignon
    Tarapaca Gran Reserva Cabernet Sauvignon
    Mitmeid auhindu pälvinud Tarapacá Gran Reserva Cabernet Sauvignoni nimetatakse kaasaegseks legendiks!
    11,99 €
  4. joogikultuur/fresita-original-vahuvein-maasikatega
    Fresita - vahuvein maasikatega
    Värske ja meeldivalt magusa maitsega vahuvein, millele on lisatud naturaalseid maasikaid.
    9,99 €
Toggle Nav