Konjak

Кonjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas.

Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es.

Cognac´i alampiirkonnad

Enamasti segatakse konjakid kokku eri vanusest ja erinevatest Cognac´i alampiirkondadest pärinevatest komponentidest (eaux de vie´dest). Kõige kvaliteetsemad ja vanemad konjakid aga valmivad ainult Grande Champagne eaux de vie´dest. Cognaci alampiirkonnad (piiritleti 1938.a.) erinevad eeskätt pinnase poolest. Pinnasest tulenevatest viinamarjade omadustest sõltub konjaki “küpsemise” aeg, mis omakorda mõjutab konjaki aroomi ja maitset. Alampiirkondi on kokku kuus, millest hinnatuim Grande Champagne paikneb Cognac´i maakonna keskel. Kriidisest pinnasest tulenevalt valmivad seal parimad konjakiviinamarjad. Ülejäänud piirkonnad paiknevad ringikujuliselt ümber Grande Champagne ja mida lähemal, seda parem on pinnas (konjaki)viinamarjadele.

Coqnac regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vői neljandal nädalal. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkoholisisalduse (7-9% Vol.) ja säilitab kőrge happelisuse. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahekordset destilleerimist. 

Destilleerimisel kasutatakse erilisi unikaalseid mahuteid (alambic Charentaise), mis on tuntud oma nn. luigekaela tőttu. 

Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. 

Konjaki üheks saladuseks on őhu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mőju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tőttu umbes 3%. Seda kadu nimetatakse őigustatult 'la partes des anges - inglite osa. Konjaki vanus  vői őigemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega (V.S., V.S.O.P. jne.) ka pudeli etiketil.

Et lőpuni mőista konjaki vanust ja kvaliteeti, tuleb silmas pidada, et vastavalt seadusele näidatakse etiketil antud konjaki segamisel kasutatud kőige noorema eaux-de-vie vanus. Kuna enamus konjakeid on segu erinevatest laagerdunud eaux-de-vie'dest, siis seega vőib näiteks X.O. konjak sisaldada ka 30 vői 40-aastaseid komponente.

Seepärast on peale markeeringu üldjuhul parimaks indikaatoriks konjaki hind - mida kallim pudel, seda vanemaid komponente antud konjak sisaldab. Selged reeglid laagerdumise kohta puuduvad, küll aga on selle kohta rohkesti traditsioone, mida valmistajad ka tänapäeval järgivad. Ainus tähtis fakt on see, et laagerdumine lőpeb sel hetkel, kui eaux-de-vie tünnist välja valatakse.

Üldiselt aktsepteeritakse seda, et umbes 50 aastat laagerdunud eaux-de-vie on saavutanud maksimaalse vanuse ja tavaliselt valatakse vedelik siis spetsiaalsesse klaasist mahutisse, et laagerdumisprotsess lőpeks. 

Enamus toodetavatest konjakitest on segukonjakid, nende kokku segamiseks kasutatakse erineva vanusega konjakipiiritust (eaux-de-vie). Konjakipiirituse vanuseks loetakse tema tünnis laagerdumise aega.

Paljud tootjad valavad n.ö. toorkonjaki peale teatud laagerdumisaega tünnidest välja spetsiaalsetesse mahutitesse (üldjuhul klaasist), et omada piisavalt tagavarasid, mida tulevikus pudelisse villida. Kuna konjaki laagerdumine lõpeb koheselt peale tünnist välja valamist, ei arvestata tema edasist ladustamist enam tema vanuse hulka.

Igal konjakipudeli etiketil on markeering, mis vastab antud konjaki valmistamisel kasutatud kõige noorema komponendi vanusele. Kuna seadusega on kehtestatud igale markeeringule vastav miinimumvanus, siis tegelikult kasutavad tuntud tootjad peaaegu alati oma lõpptoodangus tunduvalt vanemaid komponente. Selle tõttu võib näiteks erinvate X.O. konjakite hinnavahe olla väga suur. Konjaki hind ongi üks parim vanuseindikaator - mida kallim pudel, seda vanem(kvaliteetsem) on sisu.

Allpool on ära toodud seadusega kehtestatud miinimumnõuded.

·       V.S. (Very Special) – minimaalselt 2,5 aasta vanune konjak;

·       V.S.O.P (Very Special Old Pale) – minimaalselt 4,5 aastat;

·       Napoleon/Superior klass – on tavaliselt 8-15 aastat vana;

·       X.O. (Extra Old) – kuni 2005.a. sept. oli miinimumnõue 6,5 aastat, uus nõue 9 aastat, kuid üldjuhul alates 20.aastast

• Mida hinnatakse silmaga: värvust, puhtust, viskoossust.

Esimene samm:  Vala klaasi 1/3 ulatuses konjakit.

Teine samm:   Konjakit hinnatakse silmaga klaasi avausest.

• Mida hinnatakse ninaga: Konjaki aroome

Esimene nuusutamine:  Klaasi mitte keerutades nuusutage konjaki aroomi, alustades rinna kõrguselt tooge klaas järjest lähemale ninale. Tehes seda 3-4 sammu kaupa.

Teine nuusutamine: Keerutage konjakiklaasi. Enne nuusutamist oodake mõned sekundid. Nuusutamisel asetage nina klaasi suule. Peaksite tundma puuviljalisi lillelisi ja vürtsikaid aroome.

• Mida hinnatakse suuga: Konjaki maitset

Esimene maitsmine:  Võtke väike suutäis konjakit. Konjak peab laskuma keelelt kurku. Algselt on konjak kange alkohol ja suhteliselt terava noodiga.

Teine maitsmine: Võtke teine suutäis konjakit ja hoidke seda mõnda aega suus. Analüüsige konjaki aroome ja püüdke tunda maitse püsivuse ajalist raami.

Konjak on jook, mis sobib iseseisvaks nautimiseks, kuid on väga hea komponent ka kokteilides. Konjakit sobib pikendada erinevate toonikutega, tsitrusemaitseliste mahladega ning isegi šampanjaga. Vaata kokteile!