Viin

Viin, vodka - põhjamaine valik

Viinade valikus on rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud Saaremaa Vodka ja Koskenkorva Vodka, põhjamaine Vikingfjord Vodka, pehme maitsega Vechirnja Charka Vodka ning Arsenitch Vodka.

9 toodet

Määra kahanevas suunas
  1. joogikultuur/Koskenkorva-Vodka-Climate-Action-70cl-joogikultuur
    Koskenkorva Vodka Climate Action 40% 70 cl
    Koskenkorva Climate Action on maailma esimene viin, mis on valmistatud regeneratiivselt kasvatatud o...
    14,99 €
    21,41 € / l
  2. joogikultuur/Koskenkorva-Organic-Vodka-joogikultuur
    Koskenkorva Vodka Organic 37,5% 70 cl
    Vodka Master tiitliga hinnatud Koskenkorva Vodka Organic toodetakse jätkusuutlikul viisil kõrge-kv...
    13,99 €
    19,99 € / l

9 toodet

Määra kahanevas suunas

Viina ajalugu

Lühidalt öeldes võib viina ajaloo jagada Venemaa versiooniks ja Poola versiooniks. Usaldusväärne fakt on see, et poolakad tegid kaheksandal sajandil esimese sammu kõnealuse joogi viinaks nimetamisel. Teisest küljest on seoses viina ajalooga olnud Venemaal suurim mõju sellele joogile, mida me tänapäeval viina nime all tunneme. 

Viimase 50 aasta jooksul on viina müük märkimisväärselt kasvanud. Selle edu põhjuseks on tohutu populaarsus baaritöötajate, aga ka eratarbijate seas. Seda peamiselt selle tõttu, et viinal on neutraalne maitse ja see töötab hästi alkohoolse baasina lugematutes populaarsetes klassikalistes kokteilides, nt Seabreeze, White Russian, Moscow Mule ja Cape Codder. Sel viisil saab viina kasutada kokteili maitsenüansside süvendamiseks ilma tegelikku maitset kaotamata.

Kust pärineb sõna viin?

Sõna viin pärineb venelaste järgi venekeelsest terminist destilleeritud piirituste kohta – „Zhiznennia voda“ või „Elu vesi“, sarnaselt ladinakeelsele terminile „aqua vitae“, mida kasutati Lääne-Euroopas teiste piirituste tähistamiseks, või poolakeelsele sõnale „woda“, mis tähendab üldjoontes sama asja ehk „kallis väike vesi“.

Viina ajaloost, tootmisest ja liikidest saad täpsemalt lugeda siin

Kuidas tarbida viina?

Vodkagurmaanide sõnul on kõige õigem juua viina just puhtalt. „Kuigi meie kultuuriruumis arvatakse, et see tähendab pits pitsi järel kummutamist, siis tegelikult tunneb viina maitse sügavust ja erinevaid varjundeid just imepisikesi suutäisi rüübates,“ räägib Anora Estonia sommeljee Riho Teder.

Iga viin mõistagi hästi ei maitse – mahedamaitselise elamuse saab tema sõnul vaid joogist, mis on valmistatud kvaliteetsest teraviljast toodetud puhtast piiritusest ning pehmest veest – just nii nagu Saaremaa Vodka.

„Viina tuleb juua hästi, mitte palju,“ rõhutab Teder. Esimesed vead viina tarbimise juures tehakse sageli juba enne viina joomist. „Kui ilmud peolauda januse ja näljasena, on pidu suhteliselt lühike ning peole järgnev kõike muud kui stiilne. Tegelikkuses peaksid juba enne esimese pitsi tõstmist olema midagi söönud ning piisavalt palju mittealkohoolset vedelikku joonud,“ kordab sommeljee põhireeglit.

Kui kõht on täis ning vedelikutase piisav, siis aeglustub viina imendumine ning keha suudab kerge vaevaga ära hoida nii purju jäämise kui ka järgmise päeva halva enesetunde. Pidevalt taastäituv veeklaas ning korralik eine peaks olema peoõhtu keskmes, viinapits selle juures nagu kirss tordil – meeleolu loomas ja elamust täiustamas, mitte seda üle võtmas.

Kas viina juuakse sügavkülmutatult?

Sageli arvatakse, et õige pitsielamuse saab siis, kui hoida viina enne tarbimist sügavkülmas. Viinaekspertide sõnul on see aga müüt. Premium-klassi viinade valmistajad on näinud Riho Tederi kinnitusel palju vaeva, et joogi maitse oleks puhas ja kõik peened noodid püsiksid ideaalses tasakaalus.

"Sügavkülmas kaotab viin igasugused isikupärased varjundid nii maitses kui ka aroomis. Mida rohkem pudelisse investeerinud oled, seda suurem kuritegu saab sooritatud seda sügavkülma pistes,“ hoiatab ta.

Tegelikult tuleb viina serveerida temperatuuril 0-4 kraadi ja selle saavutamiseks piisab täiesti tavalisest külmkapist. „Kui aga jääkülm nauding on sulle hädavajalik, siis võid alati hoida sügavkülmas viinapitse, millest õigel temperatuuril jooki juua, või juua viina jääkuubikutega. Pärast pitside väljavalamist tuleb viin kohe tagasi külma panna, sest üle 4 kraadi tõusnud joogi puhul hakkavad alkoholiaurud varjutama selle karakterit,“ sõnab ta.

Viin on ideaalne kokteilide koostisosa!

Viin on läbi aegade olnud populaarne kokteilide koostisosa. Viin ideaalne kokteilide koostisosa, sest ei ole maitselt liiga võimukas ning laseb teistel koostisosadel enda kõrval särada. Viina maitseomadused on ilmselt ka põhjuseks, miks just see kange jook on paljude kokteiliklassikasse kuuluvate kokteilide koostisosa. Vodka Martini, Bloody Mary, Espresso Martini, Cosmopolitan, Moscow Mule, White Russian, Screwdriver, Harvey Wallbanger – neid nimesid on kuulnud kõik, kes kasvõi kordki elus kokteili maailmaga tutvust teinud. 

Siit leiad seitse lihtsat põhireeglit parimate kokteilide valmistamiseks.

 Vaata viinakokteilide retsepte siit!

Viin annab toidule särtsu

Viin ei ole üksnes pitsijook või kokteili komponent, vaid sobib imeliselt ka tomatisesse või kooresesse kastmesse särtsu tooma, lihamarinaadi maitset elavdama ja isegi magusrooga magustama.

Viin väärib vähemalt sama suurt tähelepanu kui vein, millega valmistatakse maailmakuulsaid eelroogasid, padasid, kastmeid ja magusroogasid. Viin elavdab ja ergastab nii soolaste kui ka magusate roogade maitseid ja aroome.

Viin on põnev koostisosa, mis kuumutades annab toidule mõnusat magusust ning hautamisel lisab vajalikku teravust nii maitsesse kui ka aroomi. Muidugi mängib ühtse maitseterviku sündimisel rolli õige doseering – viinaga liialdades võib maitsete harmoonia asemel olla tulemuseks hoopis kulinaarne fopaa.

Viina kasutamine köögis ei ole kindlasti üksnes tippkokkade pärusmaa, vaid võiks kuuluda iga kodukoka toiduvalmistamisarsenali. 

Toggle Nav