Austraalia – julge ettevõtlikusega veiniriik

Austraalia tugevus veinimaana põhineb julges usus ettevõtlusse ja võimes valmistada tänapäeva tarbijatele meeldivaid lopsakalt puuviljaseid veine. Lisaks täidlastele Shirazi viinamarjasordist veinidele valmistatakse austraalia istandustes valmivatest viinamarjadest väga erinevaid vahuveine, kaasaegseid valgeid veine ning mesiselt magusais dessertveine. Sommeljee Antti Uusitalo viib teid tugitoolireisile põnevasse Austraaliasse.

Kui seista ookeanilaeva purjedest inspiratsiooni saanud Sydney valge ooperimaja ees, on raske ette kujutada, et Austraalia esimene viinamarjaistandus pandi kasvama linna kihavast sadamast vaid kiviviske kaugusel. Maailma suurima saare veinitootmise alguseks loetakse aastat 1788, kui Sydney esimene kuberner Arthur Phillip istutas linna praeguse keskuse alal paiknevasse aeda Lõuna-Aafrikast toodud viinapuu istikud.

Veinitootmise otsesed esimesed sammud tehti Sydneyst põhjapoole jäävas Hunter Valley piirkonnas. Austraalia veinitootmise üheks esiisaks peetakse meest nimega James Busby, kes tõi Prantsusmaalt ja Hispaaniast traditsiooniliste Euroopa viinamarjasortide istikuid. Esimesed Busby valmistatud veinid olid tolle aja trendide kohaselt brittide seas populaarsed kangestatud veinid, mille maitse meenutas ümberasujatele vanal kodumaal menukaid portveine ja šerrisid.

Veinitootmise algajad ei sujunud Austraalias päris viperusteta, sest niiske ja kuum kliima tekitas viinamarjade kasvatamisel probleeme. Siiski leidus 1870. aastaks viinamarjaistandusi juba kõigis Austraalia kolooniates, välja arvatud Tasmaanias. Ettevõtlikumad tootjad julgesid enda valmistatud veine juba ka Euroopa veinikonkurssidele saata. Aastal 1878 Pariisis korraldatud näitusel võrreldi täidlaselt pehmet Austraalia Shirazi juba Bordeaux’ tippveinidega.

Kuuma kliima ja tasandike plussid ja miinused

Tervikuna lõunapoolkeral asuv Austraalia on pindalalt võrreldav Ameerika Ühendriikidega. Liigendatud maastiku nautijad peavad ilmselt otsima muid turismiobjekte, sest Austraalia on maailma mandritest ilmselt kõige tasasem. Tasasusest tulenevalt on suurem osa Austraalia viinamarjaistandustest istutatud kerge kallakuga maale, mis võimaldab istikuid tänapäeva tehnoloogia abil kasta, lõigata ja ka saaki koristada.

Klimaatiliselt paigutub Austraalia maailma kõige kuumemate viinamarju tootvate riikide hulka. Sademete hulk on mandri peamistes tootmispiirkondades minimaalne, seepärast on taimede kunstlik kastmine vältimatu peaaegu kõigis istandikes. Tänu kuumale kliimale on Austraalia tuntud peamiselt paksu koorega punaste viinamarjasortide poolest nagu Shiraz ja Cabernet Sauvignon. Jahedamat kliimat eelistavaid sorte nagu Pinot Noir ja Chardonnay kasvatatakse jahedamatel rannikualadel ning Tasmaania saare ida- ja põhjarannikul. 

Pinot Noir viinamarjad

Laialdaste viinamarjakasvatuse piirkondade pinnas varieerub suuresti.

Paljudes veinipiirkondades on silmatorkav mulla punakas toon. Eriti Lõuna Austraalia osariigis paiknev Coonavarra on tuntud punase Terra-Rossa mulla poolest, mis sobib eriti hästi Cabernet Sauvignoni kasvatamiseks.

Hunter Valley (New South Wales)

Austraalia peamised veinitootmispiirkonnad Austraalia vanima veinitootmispiirkonnas Hunter Valley (New South Wales) alustati tegevust 19. sajandi keskel, kui Euroopast saabunud ümberasujad rajasid viinamarjaistandusi ranniku lähedusse Sydneyst põhjapoole. Riigi suurimaks linnaks kasvanud Sydney asub Hunter Valleyst vaid 160 kilomeetri kaugusel. Hunter Valley veinide populaarsuse saladus on selgitatav ka veinidest huvitatud turistide ühtlase vooga.

Veinisõpradest turistidel on lihtne teha ühepäevane ekskurssioon Sydneyst Hunter Valleysse ning maitsta puuviljaseid Sémilloni või pehmelt täidlasi Shirazi või Cabernet Sauvignoni viinamarjadest valmistatud veine. Lisaks Shirazi ja Cabernet Sauvignoni veinidele on Hunter Valley tuntuks saanud Lõuna-Aafrikast Austraaliasse toodud Sémilloni viinamarjasordist valmistatud veinide poolest, millest valmistatakse piirkonna kõige tuntumad valged veinid.

Hunter Valley Sémilloni veinid võivad olla täiesti tammevaatides laagerdamata, mis juhul on nende maitse ja lõhn värskelt sidruniline. Tammevaatides laagerdatud Sémilloni veinid peaks meeldima küpsete puuviljaste veinide nautlejatele ning sobima ideaalselt näiteks grillitud lõhe kõrvale.

Barossa (Lõuna Austraalia)

Saksamaa ümberasujate asustatud Barossa (Lõuna-Austraalia) Barossa on Hunter Valley kõrval Austraalia üks vanemaid veinipiirkondi. Lõuna-Austraalia osariigis paikneva Barossa kliima on kuivem kui Hunter Valleys, mistõttu on niiskusest tingitud seenhaigused peaaegu tundmatu nähtus.

Veinitootmise ajalugu ulatub Barossas 19. sajandi lõpp, kui Saksamaalt saabunud immigrandid tulid elama Lõuna-Austraaliasse ning istutasid saadud maadele ka viinamarju. Barossast on rohkem kui sajandi jooksul kasvanud mandri tähtsaim veinipiirkond, selle tähtsus Austraalia veinitootmisele on võrreldud Californias asuva Napa oruga.

Tänapäeval toodetakse peaaegu pooled kõigist Austraalia veinidest Adelaide’i linna põhja-ja kirdepoolel paiknevatest istandikest pärinevatest viinamarjadest. Barossa kliima on ka piirkonna enda ulatuses erinev. Barossa lõunaosas asuva Lyndochi linna ümbruse istandused paiknevad vaid 230 meetri kõrgusel merepinnast. Kõige kuumemal suveperioodil võib seal temperatuur tõusta kuni 40 kraadini.

Barossa idaosa viinamarjaistandused asuvad 550 meetri kõrgusel merepinnast, seepärast on seal ka keskmine temperatuur mõne kraadi võrra madalam. Tänu jahedamale kliimale saab Barossa idaosas valmistada värskeid puuviljaseid Rieslingi veine. Barossas toodetud Shirazi veinid kuuluvad tänapäeval maailma tuntumate punaste veinide hulka. Parimaid veine valmistatakse kuni sada aastat vanadelt taimedelt saadud viinamarjadest. Vanadel taimedel valmivad vaid mõned viinamarjakobarad, kuid maitset ja sügavust on seevastu küllaga.

Parimad Barossa Shirazi veinid on värvilt süsimustad ning maitselt täidlased, kergelt šokolaadised. Lisaks Shirazile kasvatatakse Barossas ka muid sooja kliimasse sobivaid sorte nagu valge Chardonnay ja Sémillon ning punased Cabernet Sauvignon, Grenache ja Mourvèdre.

Brown Brothers veinimaja

Eden Valley (Lõuna Austraalia)

Eden Valley (Lõuna-Austraalia) Barossast idapoole jäävast Eden Valleyst on saanud Austraalia tuntuimate Rieslingi veinide tootmispiirkond. Esimesed Rieslingi sordi istikud istutati Eden Valleysse alles 1960. aastatel ja modernsed puuviljased valged veinid äratasid kiiresti suurt huvi. Rieslingist sai paari aastakümnega Eden Valley kõige enam kasvatatav viinamarjasort.

Peale Rieslingi on piirkonna soojemates kasvukohtades õnnestunud valmistada ka hea struktuuriga Shirazi veine. Eden Valley Shirazi veinid on Barossa piirkonna omadest kergemad ja meenutavad pisut Lõuna-Prantsusmaal valmistatavaid Syrah veine.

Coonawarra (Lõuna Austraalia)

Coonawarra (Lõuna-Austraalia) Lõuna-Austraalia kõige idapoolsema veinipiirkonna Coonawarra pinnase iseloomulikuks jooneks on punane savimuld. Penola linna põhjaküljel paiknev 15 kilomeetri pikkune ja vaid ühe kilomeetri laiune veinitootmispiirkond sai 19. sajandi keskel tuntuks oma puuviljaaedade poolest, kus küpsenud õunad ja virsikud eristusid oma erilise magususe poolest. Kuigi ka Shirazi viinamarjadel on Coonawarras tugev positsioon, on piirkond tuntud siiski isikupäraste Cabernet Sauvignoni veinide poolest. Selle veinipiirkonna erijooned ei piirdu siiski vaid punase lubjarikka pinnasega, vaid seal on ka Barossast jahedam kliima.

Coonawarra temperatuurid on tänu lõunapoolsemale laiuskraadile ja mere lähedusele Barossast oluliselt jahedamad. Jahedama kliima tõttu on viinamarjade kasvuperiood pikem ning veinid kergemad ja värskemad. Coonawarra kliimat on võrreldud Prantsusmaa Bordeaux'ga. Lisaks punastele viljeldakse Coonawarras ka valgeid sorte nagu Chardonnay, Riesling ja Sauvignon Blanc.

Yarra Valley (Victoria)

Yarra Valley (Victoria) Suurlinna Melbourne’i lähedus on aidanud kaasa Yarra Valley veinide tuntusele nii kodumaiste kui ka välismaa veinisõprade hulgas. Yarra Valley tuntuimad veinitootjad asuvad vaid kiviviske kaugusel Austraalia värvikast kultuurilinnast. Melbourne'i kirdeküljel paiknev Yarra Valley on Victoria tuntuim ja olulisim veinitootmispiirkond. Tänu ranniku lähedusele sobivad Yarra Valley maad jahedat kliimat eelistavatele sortidele, seepärast kasvatatakse seal enamasti Chardonnay ja Pinot Noir viinamarju.

Yarras on aegsasti märgatud ka rahvusvahelist vahuveini buumi. Paljude arvates toodetakse Melbourne'i lähedal paiknevas veinipiirkonnas Austraalia värskemaid ja nüansirikkamaid vahuveine. Yarra Valley veinitootmispiirkonna teevad eriliseks suured kõrguserinevused ja mäerinnakutele istutatud viinamarjad, mis on mujal Austraalias harv nähtus.

Yarra madalaimad istandused paiknevad vaid 50 meetri kõrgusel merepinnast, kõrgeimad ulatuvad kuni 500 meetri kõrgusele. Kõrgema osa ehk Upper Yarra mäerinnakud sobivad suurepäraselt Pinot Noir’ kasvatamiseks.

Margaret River (Lääne Austraalia)

Margaret River (Lääne-Austraalia) Austraalia mandri kagunurgas paiknev Margaret River on laiemale üldsusele peaaegu tundmatu veinipiirkond. Ranniku läheduses paiknev piirkond ei saa kiidelda suurte tootmiskogustega, sest seal toodetakse vaid umbes kolm protsenti kogu Austraalia veinidest.

Margaret Riveri eripäraks on väikesed veinitootjad, kelle keldrites valmivad vägagi eripärased valged ja punased veinid. Margaret River on Austraalia üks nooremaid veinipiirkondi. Sealse veinitootmise alustajaks peetakse südamearsti Tom Cullityt, kes istutas esimesed viinapuud Lääne-Austraalia osariigi rannikule 1967. aastal. Tänapäevaks on Margaret Riveris rohkem kui 200 veinitootjat.

Mere lähedus mõjutab Margaret Riveri kliimat. Merelt puhuvad tuuled toovad istandustesse jahedust ja pikendavad marjade kasvuperioodi. Ranniku läheduses paiknevad istandused on keskmiste temperatuuride poolest Austraalia jahedaimad. Margaret Riveri kliima sobib eriti hästi Cabernet Sauvignoni viinamarjade kasvuks. Peale selle kasvatatakse selles Lääne-Austraalia tuntuimaks kasvanud piirkonnas sorte Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Shiraz, Merlot, Chenin Blanc ja Verdelho.

Tasmaania

Viimastel aastatel pidevalt kasvav nõudlus värskendavate vahuveinide ja valgete veinide järele on pannud veinisõpru pöörama pilke Austraalia lõunarannikust vaid 250 km kaugusel asuvale Tasmaania saarele. Kuigi esimesed viinamarjad istutati Tasmaaniasse samal ajal kui Lõuna-Austraaliasse, on saarest märkimisväärne veinitootmispiirkond saanud alles viimastel aastakümnetel.

Esmalt sai Tasmaania tuntuks värskete puuviljaste vahuveinide ja hiljem sõstraliste Sauvignon Blanci ja modernsete Pinot Noiri veinide poolest. Tänapäeval on Tasmaanias umbes sadakond veinitootjat. Tasmaania viinamarjaistandused paiknevad saare põhja- ja idarannikul, kus mere lähedus õhku jahutab. Tänu sobivale kliimale säilitavad küpsevad viinamarjad vajaliku happesuse ja värskuse.

Veinireis Austraaliasse

Veinireisile Austraaliasse – lühike veinijuht Austraaliasse reisi planeerimisel on võtmesõnaks aeg. Ainuüksi lennureisiks tuleb varuda paar päeva ning kui ajagraafik lubab, aitab reisikoormust leevendada paaripäevane vahepeatus Lähis-Idas või Kagu-Aasias. Ka linnade, vaatamisväärsuste ja veinipiirkondade vahel liikumiseks tasub hoolikalt aega varuda. Veiniturism tuntuimates veinipiirkondades on lihtne ja Austraalia tavade kohaselt lõbus.

Peaaegu kõigi veinitootjate uksed on turistidele avatud, seepärast ei pea oste tegema ilma veine eelnevalt degusteerimata. Väiksemate veinitootjate juures on lihtne saada jutule ka veinimeistritega. Suuremates kohtades sujub veinidega tutvumine ladusalt vastavas degusteerimisruumis juhendaja abil. Eelneva broneeringu tegemine veinitootjate juurde on enamasti asjatu ja kõigis veinipiirkondades on infokeskus, kust saab hõlpsalt teavet külastamist väärivate veinitootjate ja nende lahtiolekuaegade kohta.

Austraalia veinitootmise verstapostid:

1788 Esimesed viinamarjad saabuvad Austraalia mandrile ja need istutatakse Sydney kesklinna piirkonda ranniku lähedusse.

1805 George Blaxland rajab esimese tõelise viinamarjaistanduse Sydneyst pisut eemale Parramattasse ja alustab veinitootmist.

1831 James Busby naaseb Euroopa reisilt Austraaliasse tuues kaasa 362 reisi üle elanud istikut.

1854 Algab Austraalia veinide eksport Suurbritanniasse. Säilinud tollidokumentidest selgub, et esimene Austraaliast laevale laaditud partii oli 6291 liitrit veini.

1870 Austraaliasse jõuab viinamarja lehetäi, kuid ei tee seal nii palju kahju kui Euroopas.

1951 Veinimeister Max Schubert valmistab Penfoldsis esimese Grange veini. Sellest saab hiljem Austraalia tuntuim ja hinnatuim punane vein.

1994 Ühtlustatakse Austraalia veinide etikettide märgised.

Brown Brothers – maitseelamuste lätetel
Brown Brothers ühendab traditsioonilise ja modernse mõtlemise olles üheks Austraalia veinitootmise traditsioonide lipulaevaks. Brown Brothersi viinamarjaistandustes Kagu-Austraalias Milawas tehakse katseid suurema hulga erinevate viinamarjasortidega kui mistahes muus Austraalia paigas. Spetsialistid testivad pidevalt umbes 40–50 viinamarjasorti, millest osa on väga haruldased. Uusi viinamarjasorte katsetatakse nn veinide lasteaias (Kindergarten). See väikesemõõtmeline veiniköök on eraldatud uute sortide ja valmistamismeetodite uurimisele ja tootearendusele. Nagu lasteaias ikka, on ka selle koha eesmärk kasvatada ja arendada väikseid taimi, milles peitub suur potentsiaal! Juba 1889. aastast Browni suguseltsi valduses olev ettevõte osaleb ka rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on reklaamida Austraalia veine. Brown Brothersi farmis on muuhulgas loodud kontseptsioon Flavour Association, mis näitlikustab konkreetselt erinevate viinamarjade ja toiduainete ühiseid maitseosi. Lugege tootja kohta lisa nende kodulehelt: www.brownbrothers.com.au Suurepärane edu võistlusel Australian Drinks Awards Australian Drinks Awards on veinialal korraldatav hinnatud Austraalia auhinnagala. Brown Brothers kuulutati 2015. aastal võitjaks kolmeetapilises hindamisprotsessis kategoorias "Most loved wine brand" ehk armastatuim veinibränd. Tegevjuhi Ross Browni hinnangul on võit tõeline tunnistus selle kohta, kuidas Brown Brothersit hinnatakse mitte ainult oma ala ekspertide vaid ka tarbijate poolt.
autor: Antti Uusitalo
Helsingi restorani Savoy sommeljee
Oled lisanud selle oma soovinimekirja

Tere tulemast joogikultuuri lehele!

Kinnitan, et olen vähemalt 18 aastane.

JAH