Mis on roosa vein ja kuidas seda tehakse?

Roosa vein punastest viinamarjadest 

Enamik rosé veine on valmistatud punastest viinamarjadest, kasutades lühiajalist matseratsiooni. Matseratsioon on veinitegemise meetod, kus viinamarju leotatakse koos kestadega. Lühiajaline tähendab, et viinamarja mahl on viinamarja kestadega kontaktis tavaliselt vaid mõned tunnid. Viinamarja kestad ongi just need, mis annavad veinile õrna roosa värvuse. Mida kauem on mahl kontaktis punaste viinamarjade kestadega, seda tumedam on veini värvus. Näiteks, tõeliselt elegantne rosé BY. OTT, mille maitses on tunda marjasust, tsitruselist värskust ning magusaid vürtse. 

Punastest viinamarjadest valmistatakse ka valget veini 

Enamik punaseid viinamarju sisaldavad heledat mahla, mida saab väga edukalt kasutada valge veini valmistamiseks. Valge blanc de noir puhul kasutatakse ainult punaseid marju, nt Raventos I Blanc Textures De Pedra 2015. Sellise meetodi puhul peab viinamarja võimalikult õrnalt pressima ning eraldama kestast koheselt, et punane värv ei lahustuks veini.  Saignée-meetod on veidi vähem levinud viis roosa veini valmistamiseks. Selle puhul kurnatakse varajases tootmisfaasis punase veini käärimisvaadist väike kogus roosa värvusega veini. 

Roosa vein sobib nii argipäeva kui pidulikemas olukordades

Selle meetodi peamine eesmärk ei ole siiski roosa veini tootmine vaid hoopis punase veini kontsentratsiooni tõstmine. Sellegipoolest kasutatakse saignée-meetodit kvaliteetse roosa veini tootmiseks üle maailma. 

Valge vein + punane vein = roosa vein

Kõige levinum viis roosa veini valmistamiseks on lühiajaline kontakt viinamarja kestaga, e. matseratsioon. Enamik rosé šampanjad valmistatakse valge ja punase veini kokkusegamise meetodil, mis annab šampanjale ka roosa värvuse. Champagne on ainuke veiniregioon maailmas, kus seda meetodit laialdaselt kasutatakse. Selle meetodi puhul läheb vaja väga väikest kogust punast veini, et saavutada roosa värvus.