Levinuimad viinamarjasordid veinimaailmas

Head veini saab valmistada ainult kvaliteetsetest marjadest Viinapuud on viinapuuliste (Vitaceae) sugukonda kuuluv taim. Vitis vinifera on Euroopa viinapuu, millest tuntakse tuhandeid sorte. Osa sortidest on levinud üle kogu maailma, osa on jäänud aga väga paikseks.

Mullastik, kliima ja tootmisviis mõjutavad oluliselt veinide iseloomu, kuid kõige rohkem mängib lõpptulemuse puhul rolli tootmisel kasutatav viinamarjasort.

Valged viinamarjad

Valget veini võib valmistada kõikidest viinamarjasortidest, kuna ka tumedamate sortide mahl on pea alati hele. Kuid valgete veinide toorainena kasutatakse enamasti siiski ainult heledaid sorte.

Airén

Airén on pärit Hispaaniast, kus see moodustab umbes 30% kõikidest kasvatatavatest viinamarjasortidest. Selle populaarsusest hoolimata on Airéni positsiooni üle võtmas mh Iberia viinamarjakasvatusele omane punane Tempranillo viinamari.

Albariño

Albariño (hisp.) või Alvarinho (port.) on viinamarjasort, mida viljeletakse Loode-Hispaanias Galicias ja Portugalis Monçãos. Oletatavasti tõid viinamarja Iberia piirkonda Prantsusmaa väikelinna Cluny´ benediktiini kloostri mungad juba 12. sajandil.

Sordile on sarnaselt Viognieri ja Gewürtztramineri sortidele iseloomulik eristatav ja selge aroom. Albariños võib tunda aprikoosi ja virsikut.

Cataratto

Cataratto on valge viinamarjasort Itaaliast. Seda viljeletakse peamiselt Sitsiilias, kus see on Sangiovese järel populaarsuselt teine. Catarattost valmistatakse täidlasi veine tsitruseliste kibedapoolse maitsenüansiga.

Chardonnay

Chardonnay on maailma kõige tuntum viinamarjasort ja seda kasvatatakse kõikjal, kus veini toodetakse. Usutakse, et see on pärit kas Lähis-Idast või Prantsusmaalt Burgundia veinipiirkonnast. Chardonnay viljelemine on lihtne ja sellest on võimalik valmistada meeldivaid veine mitmes erinevas kasvupiirkonnas. Chardonnay viinamari on maitse poolest suhteliselt neutraalne, mistõttu sobib see eriti hästi tammevaadis laagerdumiseks.

Sellest toodetakse valgeid ja vahuveine nii sordi- kui ka seguveinidena. Chardonnay veinide aroomid jäävad rohelise õuna, meloni, ananassi ja tugeva, mesise, röstitud, iirise maitse vahele. Sommeljee Antti Uusitalo viinamarjakoolis on Chardonnay kohta võimalik veelgi rohkem teada saada.

Chenin Blanc

Chenin Blanc (ka Pineau de la Loire ja Steen) on pärit Loire’i orust Prantsusmaalt. Tegemist on väga hapuka sordiga, mis tähendab seda, et seda võib kasutada igasuguste veinida tootmiseks vahuveinidest kuni dessertveinideni välja.

Väljaspool Loire´i on see sort eriti populaarne uue maailma veiniriikides, nt Lõuna-Aafrikas. Seal tuntakse Chenin Blanci nimega Steen ning tegemist on maailmas kõige rohkem viljeletava marjasordiga. Veinide maitsed on täis eksootikat, magusaid puuvilju, pirni ja mett. Sommeljee Antti Uusitalo viinamarjakoolis on Chenin Blanci kohta võimalik veelgi rohkem teada saada.

Colombard

Colombard on eriti vara valmiv valge viinamarja sort, mis on tõenäoliselt Gouais Blanci ja Chenin Blanci järeltulija. Varem kasvatati seda eriti Prantsusmaa Charentes´ piirkonnas konjaki ja armanjaki tootmiseks. Tänapäeval kuulub see endiselt Bordeaux´ tunnustatud marjasortide hulka. Põhja-Ameerikas soovitakse selle sordi viljelemisega lisada veinidele püsivust ja hapukust.

Flora

Valge Flora on Californiast pärit marjasort. Tegemist on Semillon´ ja Gewürtztramineri ristandiga. Flora aretas 1938. aastal Harald P. Olmo California põllumajanduse uurimiskeskuses (California Agricultural Experiment Station). Marjasordist valmistatakse aromaatseid ja hapukaid veine.

Garganega

Garganega on Itaalia viinamari ja väga levinud Veneto veinipiirkonnas, eriti Veronas ja Vicenzas. Mari on Soave´ veinide põhjaks ja Itaalias populaarsuselt kuues sort. Enamasti valmib see sort hilja ja võib olla oma iseloomult väga püsiv ning täidlane. Soave Classico piirkonnas, kus viinamarjaistandused paiknevad suhteliselt kõrgel, võib kasvada Garganega viinamarjast isegi kergem ja neutraalsem variant.

Gewürtztraminer

Gewürtztraminer on väga aromaatne marjasort, mis sobib kõige paremini jahedasse kliimasse. Seda viljeletaksegi kõige rohkem Saksamaa ja Austria veinipiirkondades. Sordi suhkrusisaldus on väga kõrge ja tegemist on vähese happesusega, vürtsika ja isegi parfüümise sordiga. Gewürtztramineri aroomid, nt parfüüm, troopilised puuviljad, õli, mango, greip ja mesi, muudavad selle üheks parimaks veinisordiks köögis tarvitamiseks, nt suitsulõhe kõrvale.

Grillo

Grillo (ka Riddu) päritolu kohta kindlad andmed puuduvad, kuid selle juured ulatuvad Sitsiiliasse Apulia piirkonda. Marjasort talub kõrgeid temperatuure ja seda kasutataksegi kõige rohkem Sitsiilia veinipiirkonnas, eriti Marsala veini tootmiseks.

Inzolia

Inzoliat (ka Insolia ja Ansonica) viljeletakse peamiselt Sitsiilias. Viinamarja kasutatakse eelkõige Marsala veini tootmiseks. Sorti tuntakse pähklise maitse järgi.

Macabeo

Macabeo (katalaani keeles Macabeu) marjasorti viljeletakse ulatuslikult Kirde-Hispaanias Riojas Cava tootmise piirkondades, nt Barcelonas Hispaanias ning Languedocis Prantsusmaal. Eraldiseisvana kasutatakse seda kergelt hapukate ja noorte valgete veinide tootmisel. Traditsiooniliselt kasutatakse Macabeo marjasorti koos Xarel-lo ja Parelladaga Cava – Hispaania vahuveini – tootmiseks.

Müller-Thurgau

Müller-Thurgau marjasordi (ka Rivaner) aretas 1882. aastal Šveitsist Thurgaust pärit Hermann Müller. Seda kasutatakse valgete veinide valmistamisel mh Saksamaal, Austrias, Põhja-Itaalias ja Austraalias. Tegemist on nn uutest marjasortidest maailmas enimlevinuima sordiga.

Muscat

Muscat marjasorti (ka Muscat Alexandria ja Moscato) kasvatatakse veinitootmiseks, rosinateks ja viinamarjana tarbimiseks. Mainitud sorti viljeletakse kogu maailmas. Tšiilis on see üks viinamarja põhisortidest, mida kasutatakse lauaveinide tootmisel. Itaalias kasutatakse sorti mõningate vahuveinide valmistamiseks ning Californias mingil määral veinide valmistamiseks. Muscati kasutatakse ka dessertveinide ja kangete veinide tootmisel. Sordile on omased sellised aroomid nagu sidrun, rosin ja parfüüm.

Orange Muscat

Orange Muscati puhul on tegemist ühe Muscati marjasordi alasordiga, mida kasutatakse magusate dessertveinide tootmisel California piirkonnas ning Austraalias. Marja maitse sisaldab sarnaselt oma nimele veidi apelsini.

Parellada

Parellada marjasorti viljeletakse enamasti Kataloonia piirkonnas Hispaanias. Tegemist on Cava ehk Hispaania vahuveini tootmisel kasutatava viinamarjasordiga. Parellada on väga hapukas ja värske marjasort, millest toodetud veinid sobivad tänu oma värskusele kasvõi aperitiiviks.

Chardonnay on maailmas enimlevinud valge veini viinamari

Pinot Gris

Pinot Gris (ka Pinot Grigio) on vana marjasort, mida tunti juba keskajal Burgundia piirkonnas. Usutakse, et marjasort põlvneb punasest Pinot Noir´ sordist, kuna Pinot Gris´ marja värv võib jääda lausa väga tumeda, isegi halli (prantsuse keeles „gris“) ja väga heleda vahele ning sordi DNA-profiil on oma esiisa omaga väga sarnane. Pinot Gris´ marjast valmistatud veinid on sõltuvalt tootmispiirkonnast ja -viisist oma omadustelt väga erinevad: Alsace’ist saab täidlaseid veini, Californias kasvanud marjad on enamasti aga külluslikud ja kerged. Sordile on omane õuna, roosi, nelgi, kaneeli ja mee aroom.

Prosecco

Prosecco viinamarja viljeletakse peamiselt Veneto piirkonnas, Conegliano ja Valdobbiadenea lähistel Itaalias. Sorti kasutatakse peamiselt nimiveini Prosecco valmistamiseks. Prosecco marjadest saab kergeid, kuivasid ja külluslikke veine. Prosecco suurim konkurent turul on Cava. Selle tootmisel kääritatakse marju terasest tsisternides, mis erineb näiteks šampuse tootmisest traditsioonilisel meetodil.

Riesling

Rieslingi juured ulatuvad Saksamaale Reini piirkonda ja esimesed märgid Rieslingi marjasordi kohta pärinevad kloostriraamatutest juba 1450ndatest. Tegemist on veinimaailmas väga tuntud viinamarjasordiga, kuid seda peetakse eelkõige saksakeelse veinimaailma sordiks. 1997. aastal tõusis Riesling Saksamaa enimviljeletuimaks viinamarjaks. Tegemist on aeglaselt küpseva sordiga ja oma olemuselt väga hapuka marjaga, milles võib eristada lille, mee, tsitruse, virsiku ja õuna lõhna.

Sauvignon Blanc

Sauvignon Blanc on rohelise kestaga viinamari, mis on pärit Prantsusmaalt Bordeaux’ piirkonnast. Sorti on viljeletud juba pikka aega – esimesed märgid pärinevad 18. sajandi keskelt. Tegemist on ühe maailma tuntuima sordiga ja selle tunneb lihtsalt ära musta sõstra aroomi järgi. Prantsusmaa on selle sordi tähtsaim viljeleja, kuid tänu uuele maailmale sai sort veinisõpradele tuntumaks juba 1980ndatel. Sauvignon Blanci veinid on enamjaolt kuivad ning hapukad ning aroomides võib eristada nõgest, karusmarja, sõstart ja rohttaime.

Sémillon

Ühendatakse sageli teiste marjasortidega, nt Sauvignon Blanciga. Pea kõikides valgetes Bordeaux´ veinides on mõnevõrra Sémilloni. Nõutud sort Austraalias Hunter Valley´s. Kuna tegemist on sordiga, mis tõmbab hästi ligi väärishallitust, sobib Sémillon hästi dessertveinide valmistamiseks. Veinid on neutraalsed, ümar-täidlased ja vähehappelised. Aroomis on tunda rohttaime, tsitrust, mett ja röstsaia.

Tocai Friulano

Itaalias tuntakse seda marjasorti nime all Tocai Friulano, mujal aga Sauvignon Vertina. Sorti kasvatatakse tänapäeval ulatuslikult Tšiilis, kus varem ekslikult arvati, et tegemist on Sauvignon Blanci sordiga, sest need on omavahel nii sarnased. Tocai Friulano on tõenäoliselt pärit Põhja-Itaaliast Veneto piirkonnast. Marja ajalugu ulatub kuni 17. sajandini.

Torrontés

Torrontés on Argentiina valge viinamarjasort, millest valmistatakse värskeid aromaatseid valgeid veine. Argentiinas kasvab sort isegi 1700 meetri kõrgusel Calchaquíes´ orgudes ja sellest toodetakse lausa 20% kõikidest Argentiinas müüdavatest valgetest veinidest.

Trebbiano

Trebbiano (prantsuse keeles ka Ugni Blanc, Saint-Emilion, Clairette Ronde) puhul on tegemist ühe maailmas enim kasvatatava valge viinamarjasordiga ja seda kasutatakse paljudes väga hinnatud veinides vaid vähesel määral. Trebbiano on tõenäoliselt pärit Kesk-Itaaliast ja juba 13. sajandist. 13. sajandil levis sort Itaaliast Prantsusmaale, kus seda teatakse paremini nime all Ugni Blanc. Tänapäeval on see kogu maailmas väga populaarne destilleerimise tooraine. Marja aroomis on tunda õuna, kerget puuviljalisust, karusmarja, punast sõstart ja kibesust.

Ugni Blanc

Vt punkt TREBBIANO

Viognier

Viognier on rahvusvahelisel veiniturul suhteliselt uus tegija, kuigi seda on viljeletud Põhja-Rhône´i järskudel nõlvadel juba kauem kui tuhat aastat. Tänapäeval on tegemist väga tunnustatud ja nõutud marjasordiga, kuigi 1990ndatel viljeleti seda ainult u 80-hektarilisel alal. Sorti kasvatatakse üha suurenevates mahtudes Californias, New Yorgis, Tšiilis, Austraalias, Uus-Meremaal ja Kesk-Itaalias. Viognieril on väga suur suhkrusisaldus, vähene happelisus ja tugevad aroomid, milles on enamasti tunda lille, pähklit, muskust, troopilisi puuvilju ning vürtse.

Xarel'lo

Xarel'lo on valge marjasort, mida kasvatatakse eelkõige Kataloonia piirkonnas. Koos Macabeo ja Parelladaga kasutatakse seda Hispaania vahuveini Cava tootmisel. Sorti kasutatakse ka ühe peamise marjana absindi valmistamisel.

 

Punased viinamarjad

Punaste ja roosade veinide värvus tuleneb tootmisel kasutatavatest tumedatest viinamarjasortidest. Viinamarjade värvained peituvad kestade sees, millest need imenduvad käärimise ajal viinamarjamahla sisse. Samal ajal väljub seemnetest ja kestadest punastele veinidele omaseid parkaineid ehk tanniine.

Cabernet Sauvignon

Cabernet Sauvignon on üks maailma tuntuimaid ja populaarseimaid marjasorte. Sort on pärit Bordeaux´ veinipiirkonnast, kuid tänapäeval viljeletakse seda kõikjal maailmas. Cabernet Sauvignon´ist toodetavad veinid on suurepärase kvaliteediga, mis selgitab ka nende nõutust: veinid on rohke värviga, tugevalt täidlased, tanniinsed ja oma kõrghetkel ka pikaldased. Aroomis on tunda rohkelt musta sõstart, kohvi, seedrit ja paprikat.

Carmenère 

Carmenère (ka Cabernella, Bouton Blanc ja Grand Carmenet) on 18. sajandi Prantsusmaalt, Bordeaux´st pärit punane marjasort, mida kasutati rohkelt umbes kuni 19. sajandi keskpaigani, pärast mida kadus see täielikult veinimaailma kaardilt. Sort tegi hüppelise tõusu läbi alles 1990ndatel, kui viinamarjasortide viljelemises otsustati naasta juurte juurde. Tänapäeval leidub suuri kasvualasid lisaks Prantsusmaale ka Tšiilis. Carmenère on väga Merlot’ tüüpi sort ja segamise tulemusel kasutataksegi seda just koos Merlot’ ning Cabenet´ga. Sellele on omased tšilli, mustika, lagritsa, šokolaadi, sõstarde ja vaarika aroomid.

Corvina

Corvina marjasort pärineb Itaaliast ja peamiselt kasvatatakse seda Kirde-Itaalias Veneto piirkonnas. Sorti kasutatakse muude marjasortidega segatult Bardolino, Amarone ja Valpolicella veinide tootmisel. Tavaliselt moodustab Corvina u 70% segu marjadest. Corvina veinid on kerged või keskmiselt täidlased ja purpurpunast värvi. Vaadis laagerdumine, mida kasutatakse eriti Valpolicella tootmises, annab veinidele täidlust ja rohkem tanniinsust. Aroomis on tunda mõrumandlit ja kirssi.

Corvinone

Corvinonet segatakse palju Corvina marjasordiga, kuid DNA-testide põhjal on tegemist täiesti erinevate marjasortidega. Corvinonet kasutatakse Valpolicella veinide põhjaks ja marjasordina on see väga vastuvõtlik viinamarja haigustele, mistõttu on selle viljelemine väga keeruline. Corvinone veinid on helepunased, rikkalikud ja sametised ning puuvilja aroomiga.

Grenache

Grenache (ka Garnacha, hisp.) on maailmas enim kasvatatav tume viinamarjasort, kuid selle nime kohtab pudeli etikettidel harvem, kuna sellest ei toodeta väga sageli puhast sordiveini. Seguveinides kasutatakse Grenache´i, et tugevdada tanniinseid ja kangeid sorte. Sort on pärit Hispaaniast Aragooniast ja kindlad märgid sordi viljelemise kohta pärinevad juba 13. sajandist. Tänapäeval viljeletakse sorti enim Kirde-Hispaanias Riojas, Penedèsis ja Navarras. Paljud Grenache´i sisaldavad veinid on väga suure alkoholisisaldusega, mistõttu tunduvad nad suus soojad. Sordi aroomis on tunda näiteks iirist, ploomi, pipart ja ürte.

Malbec

Malbec on pärit Bordeaux’ piirkonnast Prantsusmaalt, kuid seal kohtab seda tänapäeval väga harva. Malbec on väga levinud marjasort Argentiinas, mis on tänapäeval ka selle sordi suurimaks kasvupiirkonnaks. Samuti leidub sorti Tšiilis. Oma päritoluriigis, Prantsusmaal, saab sellest alkoholisisaldusega, kuid magedat veini. Sordi omadused pääsevad esile alles soojas kliimas, kus sellest valmistatakse kangeid, aromaatseid ja tanniinseid veine. Eriti lummavad Malbeci veinid tulevad Argentiinast Mendoza piirkonnast; nendes võib eristada sageli põõsasmurakat, vaarikat, vürtse ja ploomi.

Merlot

Merlot on pärit Bordeaux'ist, kuid tänu oma pehmusele on selle kasutusulatus laiem kui teisel samas piirkonnas kasvaval Cabernet Sauvignon’il. Koos moodustavad nad paljude meelest parima seguveini. Merlot´ sorti leidub pea kõikides Bordeaux´ piirkonna veinides ja sordina on see väga nõutud ka Californias. Merlot´ veinid on oma olemuselt pehmed, puuviljased, täidlased ning pehmelt tanniinsed ja neis võib eristada näiteks punaste marjade, sõstarde, ploomide, rosinate, suitsu ja šokolaadi aroome.

Nero d'Avola

Nero d’Avola, mis on saanud oma nime Sitsiilia lõunapiirkonna linna Avola järgi, on Sitsiilia tähtsaim punane marjasort ning samas ka üks Itaalia tähtsaimatest päritolusortidest. Sordist valmistatud veine võrreldakse sageli uue maailma Shirazi veinidega: neil on pehmed magusad tanniinid ning ploomi ja pipra aroomid. Nero d'Avola mari kasvab kõige paremini kuivades ja kuumades tingimustes.

Pinotage

Pinotage on 1925. aastal Lõuna-Aafrikas aretatud marjasort, mis on saadud ristamise tulemusel Pinot Noir´ ja Cinsault´ marjasortidest. Oma populaarsuse saavutas sort 1950ndatel ja tänapäeval asuvad selle suurimad viljelemispiirkonnad Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaal ja Californias. Pinotage´i marjad on väikesed, vähese aroomi ja suhkrusisaldusega. Tanniinsust mõjutab saagi rohkus: mida väiksem saak, seda aromaatsem lõpptulemus. Pinotage´i veinides on tunda rabamurakat, balsamicot, vaiku, tõrva, jõhvikat ja vaarikat.

Pinot Noir

Pinot Noir (ka Pinot Nero ja Spätburgunder) kuulub klassikaliste ja traditsiooniliste marjasortide hulka. Praegustel andmetel viljeleti seda juba 100 pKr Burgundias. Tänapäeval viljeletakse sorti enim Burgundia piirkonnas, kus sellest valmistatakse maailmas ehk kõige hinnatuimaid veine. Samuti viljeletakse seda Champagne´i piirkonnas. Väikseimaid Pinot Noir´ kasvupiirkondi leidub ka mujal Prantsusmaal, suuremaid istandusi ka teistes Euroopa riikides. Marjasorti võib kohata ka väljaspool Euroopat, nt Californias, Oregonis ning Argentiinas ja Tšiilis. Kõige paremini sobib Pinot Noir´le jahe kliima vahelduvate aastaaegadega. Sellest toodetakse peamiselt punaseid ja vahuveine, millest punaste veinide puhul võiks rääkida enim sordiveinidest ja vahuveinide puhul seguveinidest. Marjale omaselt on veinides tunda mh pipra, vürtside, maasika, vaarika, kirsi, suitsu, iirise, vanilje ja šokolaadi aroome.

Rondinella

Rondinella on Itaalia marjasort, mida viljeletakse peamiselt Itaalias Veneto piirkonnas. Tegemist on ühe Valpolicella ja Bardolino veinide põhisordiga. Sorti segatakse palju Corvina, Molinara ja Corvinone marjasortidega. Rondinella on hapukas ja selle aroomis on selgelt tunda kirssi ja punaseid marju.

Sangiovese

Sangiovese on pärit Kesk-Itaaliast tõenäoliselt Toscana piirkonnast. Tegemist on Itaalias tähtsa ja nõutud marjasordiga ning Chianti veinide tähtsaima punase sordiga. Sorti viljeletakse peamiselt Kesk-Itaalia kõrgendikel ning mujal maailmas seda sorti põhimõtteliselt ei kohtagi. Sangiovese sobib kõige paremini sooja kliimasse, kuna liiga külmades tingimustes see ei valmigi ja liiga kuumades tingimustes sellele omased aroomid hoopis kaovad. Sangiovese veinid on oma kõrghetkel täidlased, vürtsikad ja pikaldased. Aroomides on tunda näiteks piparkoogivürtse ja õuna, maasikat, vaarikat ning kannikest.

Külluslik tumeda värviga Syrah ehk Shiraz viinamari

Syrah

Syrah (ka Shiraz)on marjasortide klassika ja esimesed kindlad märgid selle sordi kohta pärinevad juba 3. sajandist. Selle nimi viib meid tõenäoliselt tagasi Iraani Shirazi linna, mis paikneb Vanade Idamaade kaubateede ääres. Geograafilisest asukohast sõltuvalt nimetatakse seda kas euroopa päraselt Syrah’ks või uue maailma päraselt Shiraziks. Tegemist on väga nõutud marjasordiga – suurim viljelejariik on Prantsusmaa ja väljaspool Euroopat Austraalia. Syrah’ veinid on rohke värvusega, tugevad ja vananevad hästi. Neis võib kergelt eristada nelgi, pipra ja kaneeli aroome.

Tempranillo

Tempranillot (mh ka Tinta Fino, Cenceibel, Ull de Liebre ja Tinta Roriz) viljeletakse ulatuslikult selle koduriigis Hispaanias ja tegemist on Rioja piirkonna levinuima punase marjasordiga. Tempranillost valmistatakse täidlasi ja tugevaid punaseid veine. Sort küpseb oluliselt kiiremini kui mõned muud Hispaania punased marjasordid. Viimase saja aasta jooksul on sorti levitatud ka Lõuna-Ameerikasse, Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse. Tempranillo veine võib juua juba väga noorest peast, kuid hinnalisemad neist on laagerdunud tammevaatides aastaid. Tempranillo veinid on rubiinpunast värvi ja neis saab eristada marjade, pipra, nelgi, suitsu ning vanilje aroome.

Zinfandel

Zinfandeli peetakse paljuski California marjasordiks, kuid pigem on see pärit kas Horvaatiast või Lõuna-Itaaliast, kuna sarnasusi leidub nii Itaalia Primitivo kui ka Horvaatia Crljenak Kaštelanski marjasortidega. Lisaks Californiale viljeletakse tänapäeval sorti ka Austraalias, Lõuna-Aafrikas ning Iisraelis. Oma kõrghetkel on Zinfandeli veinid tumedad, kanged ja tanniinsed, kuid puuviljased. Sordist on toodetud palju ka Beaujolais´ tüüpi kergeid punaseid veine. Aroomis on tunda vaarikat, tõrva ja lagritsat ja isegi soolaliha.

 

VIINAPUU

Viinapuu on üks maailma iidsemaid ja huvitavamaid kultuurtaimi. Viinapuid (Vitis) on mitut erinevat liiki, millest levinuim on harilik viinapuu Vinis Vitifera.

Tänapäeval viljeletakse viinamarju kogu maailmas umbes kaheksal miljonil hektaril. Kõik sordid on kas looduse poolt omavahel ristatud või inimese poolt kaalutletult ristatud. Näiteks paljudele tuttav Cabernet Sauvignon ja Sauvignon Blanci ja Cabernet Franci ristand. Hübriidi all mõeldakse aga kahe erineva liigi, nt Vitis vinifera ja Vitis lambrusca, ristamist.

Viinapuu kasvab ka sellises riigis, kus teised taimed ei saa kasvada. Tähtsaim on, et mullastik laseks hästi vett läbi, st vesi ei tohi jääda puu juurestiku juurde pidama. Kehva mullastiku puhul kasvatavad puud oma juured sügavale ja laiale alale, et saada kätte vajalik niiskus ja toitained. Juured ulatuvad pinnakihi alla, kus on palju mineraale, nt vaske, rauda ja magneesiumi. Lubjakivine maapind on väga sobilik paljudele valge veini marjasortidele, samas kui näiteks graniiti sisaldavad pinnased sobivad paremini punase veini tootmiseks.

Viinapuu kasvab erinevates kliimades, kuid nt Põhja-Euroopas võib olla vahel nii jahe ja niiske, et viinamarjad ei pruugi täiesti valmida ja näiteks Põhja-Aafrika riikides võib olla liiga kuiv ja kuum, mille tulemusel küpsevad marjad liigselt ja neis puudub seetõttu vajalik happelisus. Viinapuule on parim, kui talv on külm. Külm hävitab haigusi ja garanteerib vajaliku puhkeperioodi ning talve sademed ja lumi täidab maapõue veevarusid. Kevad võiks olla soe ja veidi niiske, et kasvamine saaks korralikult alata. Suvine õitsemise aeg võiks olla soe periood, peale mida välja arenevad marjad vajavad nii kuuma päikest kui ka veidi sademeid. Sügis peaks olema pikk ja kuiv, et marjad korralikult küpseksid.

Talve jaheduses viinapuu puhkab, selle oksi laasitakse ja seotakse ning maad väetatakse. Kevadine soojus paneb taime jälle kasvama ning istutatakse ka uusi puid. Puid ka pritsitakse kahjurite ja haiguste vastu ja seda pea kogu suve jooksul. Suvel puu õitseb, õitest moodustuvad viljad ja marjad hakkavad arenema. Suve jooksul lõigatakse taime küljest maha tuhandeid võrseid, et vilju kasvatavatele okstele jätkuks ikka piisavalt toitaineid. Sügisel valmivad marjad kiiresti ja umbes 100 päeva peale viinapuu õitsemist algab saagi korjamine.

Oled lisanud selle oma soovinimekirja

Tere tulemast joogikultuuri lehele!

Kinnitan, et olen vähemalt 18 aastane.

JAH