veinipudeli korgid
veinipudeli korgid

Veinide liigid

Miks sisaldab punane vein tanniine, kuid valge vein mitte? Kuidas tekib roosa vein? Erinevad veinitüübid on punane, valge ja roosa vein, vahuvein ja šampus ning dessertveinid.
Masi itaalia vein
Masi Campofiorin

PUNANE VEIN

Punane vein saab oma punaka värvi tumedate viinamarjade kestadest, millel lastakse viinamarjamahlas ühes veinitootmisetapis tõmmata. Punase veini värvi sügavus ja toon võivad olla väga erinevad, jäädes kahvatu lilla ja intensiivse rubiinpunase vahele. Viinamarjade kestad eritavad veini ka parkaineid ehk tanniine, mida punane vein alati mingil määral sisaldab.

Tuntuimateks punase veini viinamarjasortideks on Cabernet Sauvignon, Merlot ning Shiraz, mida teatakse ka nime all Syrah. Kõik kolm viinamarjasorti on algselt pärit Prantsusmaalt, kuid tänapäeval viljeletakse neid pea kõikides riikides, kus veini toodetakse.

Erinevaid viinamarjasorte võib ka omavahel ühendada, nii saavutatakse tasakaalukas veini maitse. Näiteks on klassikaliseks kombinatsiooniks väga tanniiniderikas, kange ja tugevamaitseline Cabernet Sauvignon ning küps puuviljaline ja pehme Merlot.

Punaseid veine klassifitseeritakse selle põhjal, kuidas need suus tunduvad: kerged, keskmise täidlusega, täidlased ja väga täidlased.

Punast veini peetakse tavaliselt parimaks veiniks punase liha, ulukiliha ja täidlase maitsega toidu kõrvale. Tasub siiski meeles pidada, et veini valimine toidu kõrvale sõltub ka nii veini kui toidu valmistusviisist ja maitsestamisest. Kala kõrvale valitakse enamasti valge vein, kuid näiteks suitsukala võib moodustada punase veiniga oivalise kombinatsiooni, kui vein sisaldab ka suitsuseid ja röstiseid aroome.

Laroche
Laroche Petit Chablis

VALGE VEIN

Kas Sina teadsid, et valget veini võib toota nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest? Kui viinamarjade kestasegu eemaldatakse veinist kohe tootmise algetapis ning sel ei lasta mahlas tõmmata, siis veinile värvi külge ei jää.

Kui kestad veini sees ei ligune, ei moodustu veini sisse ka tanniine. Seetõttu ei saa klassifitseerida valgeid veine nii nagu punaseid veine täidlusastme põhjal, vaid seda tehakse magususe astme põhjal: kuivad, poolkuivad, poolmagusad ja magusad. Valge veini magusus sõltub viinamarjade suhkrust, millest suur osa muutub veini käärimise ajal alkoholiks. Veini alles jäävat suhkrut nimetatakse jääksuhkruks. Mida rohkem seda on, seda magusam vein on. 

Tuntuimateks valge veini viinamarjasortideks on Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Riesling.

Klassikalisemateks kaaslasteks valgete veinide puhul on mereannid ja kalaroad ning rohelised salatid. Veini happed neutraliseerivad hästi kala rasvasust ja toetavad aedviljade hapukust. Hapukus rõhutab ka toidu maitseid ja toob aroomid paremini esile.

 

Codorniu mahe
Codorniu ökoloogiline vahuvein

VAHUVEIN JA CHAMPAGNE

Nagu enamik kihisevate jookide sõpru juba teavad, ei ole kõik vahuveinid šampused, kuid kõik šampused on vahuveinid küll. Kuid kas Sa teadsid, et šampus avastati kogemata? Champagne´i veinitootjad villisid hooletusest veini, mille käärimisprotsess oli veel pooleli. Vein tegi teise käärimiskorra läbi pudelis ja seal moodustus süsinikdioksiid. Kõigepealt imestati pudelisuust üle ajava kihiseva lõpptoote üle, kuid õige pea pandi tähele, et tekkinud mullijook maitses väga hästi.

Ainult Prantsusmaal Champagne´i piirkonnas esialgse pudelikäärimismeetodiga (méthode traditionelle) toodetud vahuveini tohib kutsuda šampuseks.

Kõige soodsam viis vahuveini tootmiseks on pumbata valmis valgesse veini süsihapet, kuid sellist tegevusviisi veinitootjate ringis ei hinnata.

Vahuveinid, ka šampus, on pea alati seguveinid, mis tähendab seda, et neid toodetakse mitmetest erinevatest viinamarjasortidest. Näiteks valmistatakse šampust kolmest erinevast viinamarjast, millest kaks on punased ja üks valge sort.

Vahuveine klassifitseeritakse nende kuivuse astme järgi. Selle põhjal on tegemist kas täiesti suhkruvabade (Brut Nature, Dosage Zero), täiesti kuivade (Extra Brut), väga kuivade (Brut), kuivade (Extra Sec / Trocken / Seco), kuivapoolsete (Sec/Trocken/Secco), poolkuivade (Demi-sec /Halbtrocken) või magusate (Doux/Dolce) veinidega.

Levib kuuldus, et šampus on ainuke vein, mis sobib pakkumiseks kõikide õhtu- või lõunasöögi käikude kõrvale. See ei pea aga täiesti paika. Põhireegliks on, et vahuveini sobib ühendada toitudega sarnaselt valgele veinile. Enamasti tarvitatakse seda aga aperitiivina erinevate suupistete kõrvale.

roosa vein

ROOSA (ROSÉ) VEIN

Roosa vein on nagu punase ja valge veini vahepealne kombinatsioon. Seda valmistatakse tumedatest viinamarjadest, mille kestadel lastakse tõmmata mahlas ainult nii kaua, kuni veinile tekib mingi värvus, kuid selles ei jõua moodustuda veel tanniine. Värvuselt võib jääda roosa vein kahvaturoosa ja läbipaistva tumepunase vahele sõltuvalt sellest, kui kaua kestasegul mahlas tõmmata lastakse.

Lisaks sellele traditsioonilisele ja „päris“ tootmisviisile tehakse mõnikord roosat veini ka valge ja punase veini segamise teel. Meetodit peetakse siiski odavaks ning selle tulemuseks ei ole väga kvaliteetsed roosad veinid.

Heas roosas veinis on ühendatud punase ja valge veini parimad omadused. Punase veini maailmast saab roosa vein endale mitmekülgsust ja valgest veinist kergust ning värskust.

Roosa vein ongi parimal juhul väga mitmekülgne toiduvein. Paljude meelest kuulub roosa vein suve juurde ja see sobibki väga hästi erinevate salatite, grillitud aedviljade, kala ja valge liha kõrvale. Roosat veini tasub proovida ka siis, kui tanniinirikastest punastest veinidest või tammistest valgetest veinidest ei leia endale sobivat jooki näiteks vürtsikate aasiapäraste toitude kõrvale.

mezzanella
Masi Mezzanella Amandorlato Recioto

DESSERTVEINID

Vein peaks olema alati magusam kui selle kõrvale söödav toit. Kui veini magususe nõue toiduga ei klapi, tundub veini maitse suus hapukas. Magustoitude kõrvale sobibki kõige paremini magus dessertvein.

Veinis tekitatakse magusust näiteks nii, et veini käärimisprotsess katkestatakse kange alkoholi abil. Näiteks portveinide valmistamiseks lisatakse käärivale veinile brändit. Veini suhkrusisaldus tõuseb ja see muutub magusaks ka siis, kui juba korjatud viinamarjadel lastakse kuivada ehk muutuda rosinateks. Meetodit nimetatakse appassimento-meetodiks ja sel moel toodetakse näiteks itaallaste poolt armastatud veine Amarone ja Recioto.

Mika Karttunen
autor: Mikael Karttunen
Altia Akadeemia treener, baarmen ja veinide asjatundja.
Oled lisanud selle oma soovinimekirja

Tere tulemast joogikultuuri lehele!

Kinnitan, et olen vähemalt 18 aastane.

JAH